Tallink pürib vastutustundliku ettevõtja musternäidiseks

„Meil on suur sisemine soov muutuda veelgi rohkem meid ümbritseva keskkonna, kogukonna, inimestega arvestavaks ettevõtteks. Tallinki organisatsioonis on selge teadmine, et vastutustundlik tegevus pole mitte linnuke kastikeses, kus küsitakse, kas teie ettevõte on vastutustundlik. Samas on veel väga palju teha selle nimel, et iga üksus ja isik tajuks selgelt oma tegevuse mõju ulatust. See on ettevõtte kultuuri, suhtumise ning tegutsemise muudatus laiemalt. See nõuab pühendumust,” selgitab värske juhatuse liige.

Tema sõnul on vajalik detailideni aru saada ettevõtte vastutuse ulatusest teemade kaupa – kelle ja mille suhtes need eksisteerivad, milline on hetkeseis ning mis on eesmärk. Ambitsiooni ning liikumise kiiruse selles vallas määrab ettevõtte juhtkond.

Alustuseks tuleb määrata täpsed kohad, kus ettevõte kõige suuremat mõju oma vastutustundliku tegevusega omab. Edukad on need strateegiad, kus ettevõtte enda tegevus ning eesmärgid on seotud vastutustundlike eesmärkide, toetus- ja vabatahtliku tegevusega. Nii on nii töötajatele kui ka klientidele lihtsamalt mõistetav, kuidas nende käest saadud raha ka ühiskonna hüvanguks kasutatakse.

Vastutustundlik ettevõtlus eeldab ka oma valdkonna tõsist arendamist. Tallink panustab järjekindlalt Eesti mereharidusse. Ettevõtte töötajad ja kogenud meremehed õpetavad välja noori nii Eesti Mereakadeemias kui ka Tallinki laevapraktikal ning töövarjuks käijaid. “Tallink teeb koostööd projektiga “Minu riik”, mis toob noori üle Eesti Tallinna tutvuma nii meie riigikorraldusega kui ka Tallinki tööga, toetame juba aastaid Eesti vabatahtlikku merepäästet Päästeliidu suurtoetajana, annetades neile lisaks merepäästeks vajalikku tehnikat ja viies üheskoos läbi merepäästeõppusi oskuste arendamiseks, aitame korraldada iga-aastast merenduskonverentsi, teeme koostööd ülikoolide ja start-up’idega uute tehnoloogiliste ja säästlike lahenduste leidmiseks,” loetleb Mürk-Dubout.

Tallink lööb kaasa ka sotsiaalselt vastutustundlikes projektides. “Toetame igal aastal mitut heategevuslikku projekti, aga loomulikult on vajadus alati suurem. Püüame ikka leida võimalusi. Igale projektile rahalist toetust anda ei saa, sellisel juhul pakume panust oma töötajate vabatahtliku tegevusega või Tallinki toodete-teenuste näol,” märgib juht. Näiteks toetatakse “Minu unistuste päeva” projekte, kus võimaldatakse vanemliku hooleta jäänud lastele ujumise esmaõpet ja ujumispäevi Tallinki spaas. Hiljuti annetas Tallinki duty-free meeskond koostöös

PAFiga Tallinna Lastehaiglale raha uue laste reanimobiili ostmiseks. “Sarnaseid toetusprojekte on veel ja veel ning seda nii Eestis kui ka kõigil meie teistel kallastel. Lisaks löövad meie töötajad hea meelega ka oma käed külge – näiteks koristasime eelmisel aastal maailmakoristuspäeval Paljassaare poolsaarel ning meie töötajad on usinad veredoonorid,” ütleb juht.

Tallink peab ka oma koostööpartnerite valikul oluliseks jätkusuutlikku suhtumist. Kõik tarnepartnerid peavad allkirjastama eetikakoodeksi, milles on ka vastutustundlikku käitumist puudutavad punktid.

“Klientide soovide ja ettepanekutega arvestame iga päev. Kogume tagasisidet ning ettepanekuid kogu aeg ning arvan, et oleme ühe suurettevõtte kohta väga paindlikud reageerima,” kommenteerib Mürk-Dubout. Ta näitlikustab, et 2019. aastal loodi suures mahus mugavusteenuseid lastega reisijate jaoks. “Võtsime kasutusele laste käepaelad, kuhu salvestub ostetud teenuste info. Katsetasime oma FriendSHIP-käepaelu suvel Soome–Rootsi liinil ning pilootprojekt läks igati hästi.

Tallinki laevadel kasvab kiiresti ka Aasia reisijate osakaal ning nende mugavuse suurendamiseks võeti laevadel kasutusele kaas­askantavad tõlkemasinad. “Aasia klientide jaoks võtsime hiljuti kasutusele ka fast refund-teenuse AliPay ja WeChaPay kasutajatele koos Global Bluega,” räägib juht.

Võrreldes Põhjamaade ja Eesti vastutustundliku ettevõtluse standardeid, märgib Mürk-Dubout, et erinevad on pigem veel Eesti ja Põhjamaade klientide ootused vastutustundlikkuse suhtes ning valmidus maksta kõrgemat hinda keskkonnasõbralike toodete ja teenuste eest. “Põhjamaa klient on nõudlikum ning valmis maksma vastutustundliku teenuse eest rohkem,” sõnab juht. Küsimusele, mida teevad Tallinki laevade restoranid üle jäänud söögikõlbuliku toiduga, vastab Mürk-Dubout, et Eesti Toidupangale nad seda kahjuks annetada ei saa, kuna Toidupank võtab vastu toorainet, aga Tallinkil jääb üle valmistoit. “Teeme Toidupangaga küll koostööd, kuid nii, et pakume neile soodsat reisimist Soome Toidupanka ülejäänud tooraine järele. Valmistoiduga pole kahjuks muud teha kui jäätmetena ära anda.

Vastutustundlikkuse deklareerimine aitab juhi sõnul ka firma käivet ja kasumit positiivses suunas mõjutada. See võimaldab Tallinkil koostööd teha suurte globaalsete partneritega – nende jaoks on väga oluline, et Eesti suurim börsiettevõte selles vallas järjekindlalt tegutseb ning et oleks ka mõni arvestatav tulemus selles vallas ette näidata. “Tulevikus, kui tarbija teadlikkus on veelgi tõusnud ning ühiskondlik vastutustunne ja surve hoolida veelgi suurem, võidavad just need ettevõtted, kes on vastutustundlikkuse teemadega igas vallas tegelenud juba pikemat aega,” ütleb Mürk-Dubout.