EASi ekspordinõunik: Singapur on suurepärane turg Eesti idufirmadele

Üle 20 aasta erinevates rahvusvahelistes ettevõtetes müügi ja turunduse valdkonnas töötanud Kristel selgitab, et kõigepealt tuleb selgeks teha, kas Eestist Singapuri turule tulla sooviv ettevõte on selleks valmis. „Singapur on asukoha poolest Eestist päris kaugel, mistõttu püüan esimese vestluse käigus aru saada, kuivõrd on ettevõtja teadlik Singapuri turust. Lisaks uurin, millised on ettevõtte soovid, ambitsioon, strateegia ja äriplaan ning rahalised võimalused. Viimane on tähtis seetõttu, et Singapur on teatavasti maailma kalleim linnriik. Lend Singapuri on kulukas ja e-kirjade või telefoni kaudu tutvumine väga hästi ei toimi. Singapuris käivad äriasjad isiklike suhete kaudu – seega aspekt, millele peab kindlasti palju panustama, on head kontaktid ja pidev networking,ˮ ütleb Kristel.

„Minu ülesanne ongi kõigepealt nõustada ettevõtjat, et aru saada, kas nende pakutaval tootel on potentsiaali ja valmisolek kohe kohale tulla. Mõne ettevõtte puhul olen märganud, et soov alustada eksporti Singapuri on olemas, aga näiteks pakendid on vaid eestikeelsed. On olnud kokkupuuteid firmadega, kellel soovitan eelkõige keskenduda ja testida ekspordivõimalusi lähemal asuvates riikides, mis aitab vähendada väikeettevõtetel riski ja kulusid. Kui seal on eksport käima lükatud ja teatud kogemused olemas, on põhjust ka Singapuri suunal planeerima hakata.ˮ

Kui Eesti ettevõte hakkab Singapuri turule minema, võiks tal saabudes olla lisaks presentatsioonile võimalusel kaasas ka valmistoote näidis. Kristel selgitab, et Singapuri klient on tark ja teadlik ning kodutöö firmaga kohtumise eel on üldjuhul tehtud – huvi tuntakse pigem eristuvate toodete vastu, on see siis põhjamaine käsitööšokolaad või väikeses farmis toodetud juust, millel on teistest erilisem lugu rääkida. „Huvi on uuenduslike ja tehnoloogiapõhiste toodete vastu, turg on nõudlik ja küllastunud aga uutel innovaatilistel lahendustel ja erilistel toodetel on siin potentsiaali. Klientidel aitame lisaks leida ka investoreid, kes tegutsevad aktiivselt siinses regioonis. See on oluline eelkõige idufirmadele, kes soovivad Singapuris kanda kinnitada.

Olles startupper, on siin võimalik osaleda iga päev 3–5 üritusel päevas, mis võib kiiresti pea sassi ajada, kuna võimalusi on sõna otseses mõttes liiga palju. Aitame etteulatuvalt kaardistada just need üritused, konverentsid, seminarid ja näitused, mis võiksid Eestist saabuvale kliendile sobida ja lisaväärtust pakkuda.ˮ

„Singapur on oluline ärikeskus ja hea hüppelaud terves Kagu-Aasias. See tähendab, et kui oled siin jala maha saanud, siis on paremad võimalused liikuda ka teistesse Kagu-Aasia riikidesse,ˮ räägib Kristel. Praeguseks on Singapuris ennast sisse seadnud üle 7000 rahvusvahelise suurkorporatsiooni, lisaks tõmbab dünaamiline Singapur ligi investoreid. Regioonis tegutsevatele kohalikele ärimeestele meeldib, kui kaugelt maalt saabuval ettevõtjal on registreeritud Singapuris firma, see lisab kindlustunnet ja usaldusväärsust.

Mõningad Eesti ettevõtted, kes on praeguseks Singapuris ettevõtmistega kanda kinnitanud, on näiteks TransferWise, Funderbeam, Click & Grow, aga ka Loov Organic ja Alpaka.

Ka Singapuris on idufirmade buum võimust võtnud. Suur vahe Eesti ja Singapuri idufirmadel on see, et eestlased on pigem julged ja mõtlevad rohkem kastist välja. Singapurlased on aga konservatiivse lähenemisega, mistõttu pakub neile huvi Eesti idufirmade mõtlemine just oma loomingulisuse ja riskantsete lahenduste leidmise poolest.

Tehnoloogiasektor on mõistagi Singapuris väga hästi arenenud ja omab suurt tähtsust. Singapur rõhub pidevale innovaatilisusele ja soovib jätkuvalt olla maailma üks edukamaid riike, pakkudest uusi digitalisereeritud nutikaid lahendusi. Samuti panustatakse jõudsalt küberturvalisusele ja tehisintellekti arendamisele. Näiteks on järgmise kolme aasta arenduste jaoks eraldanud riik küber- ja andmeturvalisuse valdkonna jaoks miljard Singapuri dollarit.

Singapuri riigil on väga tugev strateegia Smart Nationi programmi näol, kus Singapuri valitsus soovib edendada kasvu ja innovatsiooni kõikides valdkondades, sealhulgas avalikus sektoris. Oluline on see, et kõik ühiskonnakihid saaksid digitehnoloogiaid kasutada ja neist kasu saada, mis omakorda tõstab majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Digiteemadel käib Eesti ja Singapuri valitsuste vahel pidev teadmiste jagamine. IT-valdkonna kõrval asetatakse palju rõhku ka tervishoiule, haridusele, rohetehnoloogiatele ja kliimamuutustele.

Singapur on jätkuvalt maailma kalleim riik elamiseks, aga sellega kaasneb turvalisus, läbipaistvus ja hea elukvaliteet. Singapur on kahtlemata Kagu-Aasia pärl ning peamine finants- ja ärikeskus. „EAS ei tegele Singapuris ainult eksportööride abistamisega, vaid kaardistame samuti investoreid, kel huvi investeerida meie väikeriiki“ lisab Kristel.

Singapuri põhilised koostööpartnerid on Hiina, Malaisia ja Euroopa Liit. Euroopa Liidu ja Singapuri vahel on väga tugevad ärilised suhted. 2019. aasta novembris kirjutasid asjaosalised alla ka Singapuri ja Euroopa Liidu vahelisele vabakaubandusleppele, mis lihtsustab äritegevust mõlemale poolele.

Kristel räägib, et Eesti ettevõtjatest on Singapuri turul ka näiteks toidusektori esindaja Andre Farm, kellel läheb hästi. „Perekond Pääbused on sihikindlad, paindlikud ja kannatlikud ning vastuvõtlikud kohalike tingimuste ja soovituste suhtes. Viimane omadus on Aasia turul eriti oluline. Suhteid tuleb hoida ja tulemused ei tule üle öö. Aasia on ju eestlase jaoks täiesti teistsugune kultuuriruum ja kohalikud peavad väljastpoolt tulijad kõigepealt aktsepteerima. Singapurlane hoiab kinni etiketist, ta on rahumeelne, viisakas, korrektne ja naeratav inimene. Ta ei ütle kunagi ei, pigem noogutab, isegi kui ta tegelikult koostööd teha ei soovi.ˮ

Avalikul sektoril on Singapuris väga tugev mõju ja autoriteet. Singapur on alati olnud ka multikultuurne ning mitmekesine ja toonud teistest riikidest sisse talente, kes riigi kiirelt kasvavasse arengusse panustaksid. „Usun, et ka Eestis on palju talente, kes võiksid Singapuri arengusse panustada, õppides samal ajal juurde midagi uut, mida omakorda kogemusena Eestis jagada.ˮ

Singapur on kuuma kliimaga ja regulaarselt on väljas 30–35 kraadi sooja. Kristel soovitab Eesti ettevõtjatel riiki minnes siiski ülikonnad kaasa pakkida, sest plätudes ja lühikestes pükstes kohtumistel ei käida. „Siseruumides võib külm hakata, sest temperatuur hoitakse 16-20 kraadi juures.“

Kristel soovitab kindlasti enne planeeritavat ärireisi turu kohta eeltööd teha. Singapur on modernne riik, tugeva tulevikuvaate, strateegia ja visiooniga. „Siin on asjad paigas, kõik toimib nagu kellavärk. On ka omapäraseid seadusi, näiteks võib nätsu närimise eest trahvi saada, sest see on 90-ndate algusest Singapuris keelatud.ˮ

Eesti kuvand on Singapuris väga hea ja seda eelkõige tänu Eesti aukonsuli Sonny Aswani aastatepikkusele toetusele ning tänu Eesti suurepärasele digimaastikule. Kristel nendib, et muud Eesti kohta suurt ei teata, seega on oluline panustada sellele, et Eestit tuntakse ka muude asjade poolest. „Kuigi minu peamine fookus on Eesti ettevõtjate aitamisel, siis pean loomulikult ka Eesti maine ja tuntuse peale mõtlema. Igal aastal toimub Singapuris Euroopa Liidu filmifestival, mille raames aitame Eesti filme välja valida, mida Singapuris festivali raames näidatakse. Sel aastal valisime välja filmi „Ükssarvikˮ. See läheb hästi peale ka Singapuris, sest ka siin on idufirmade kultuur tugevasti kanda kinnitanud,ˮ selgitab Kristel.

Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.