Päikeseparki investeerimise muudab atraktiivseks sõltumatu ekspert

„Pargi lõplik tasuvus sõltub aga oluliselt arenduse erinevate sammude kvaliteedist ja lahenduse optimaalsusest,” nendib Mihhail Mitrofanov energeetikaprojektide juhtimise ettevõttest Corle OÜ. Corle pakub päikesepargi ja teiste taastuvenergiaprojektide arenduse projektijuhtimist sõltumatu eksperdina.

„Iga projekti tasuvusel on kaks tahku – äriline ja eetiline. Ärilisest poolest saame kõik aru, kuid mida tähendab eetiline tasuvus? See on projekti roheline mõju, mis on saanud suuremate tööstuste jaoks üheks turunduse osaks. Ettevõtted soovivad vähendada oma jalajälge ja investeerida taastuvenergiasse, et saada pikemas plaanis süsinik­emissioonivabaks. Üheks heaks võimaluseks on investeerida päikesepaneelidesse,” selgitab Mitrofanov.

Ta lisab, et esimesena asjana küsitakse alati, kui pikk on tasuvusaeg. „See ei saa kindlasti olla 2–3 aastat, kuid vähem kui 10 aastaga võiks hästi juhitud projekti ja optimeeritud lahendustega ilusti plussi jõuda. Äriliselt võib investeeringu tasuvusaeg kõikuda üsna suures ulatuses. Tasuvust mõjutab palju eeltöö ja selle kvaliteet.”

Päikesepargi arenduse planeerimisprotsessis on palju detaile, mis võivad hiljem mõjutada märkimisväärselt projekti tasuvust ning seetõttu on oluline kvaliteetne projektijuhtimine ning projektile eelnevate analüüside põhjalikkus. Planeerimise esimene etapp tähendab päiksepargi jaoks mõeldud maa-ala puudumisel õige kinnistu valikut, suhtlemist vallaga, projekteerimistingimuste taotlemist, keskkonnamõju uuringuid ning võrguga liitumise taotlemist ja analüüse. Olemasolevatest kitsendustest lähtuvalt tehakse pargi mudel ja simulatsioonid ning jõutakse parima tehnoloogilise lahenduseni. Investeeringu efektiivsust näitab Mitrofanovi sõnul toodetava energiaühiku omahind. Näiteks kui paneeli tootlus langeb põhjusel, et paneelid on asetatud liiga lähestikku või mitteoptimaalse kaldenurgaga, väheneb kogu pargi efektiivsus ja suureneb toodetava energiaühiku omahind.

Kogu päikesepargi hinnast moodustab maa hind vaid 1–2%, tehnoloogia ehk paneelid ja inverterid 50–60% ning liitumine võrguettevõttega 20–30%. Seetõttu on oluline optimeerida tehnoloogia kasutust, mitte püüda pigistada maa-alast maksimumi. Iga maatükk on erinevate kitsendustega ning lahendus, mis on optimaalne ühe pargi puhul, ei pruugi seda teise pargi puhul sugugi olla.

„Oluline etapp, kus me samuti eksperdina kaasa lööme, on hanke korraldamine. Kui lihtsalt telefoni ja e-kirja teel ettevõtetelt pakkumisi küsida, ei ole need reeglina võrreldavad, sest pakkumised on tehtud erinevale tehnoloogiale tuginedes, sageli ka erineva võimsuse ja paneelide suurusega. Tehniliste pakkumiste küsimine ja võrdlemine nõuab mitmeid ettevalmistustegevusi ning suuremate parkide puhul muutub sõltumatus ja kvaliteetse lähteülesande koostamine eriti oluliseks. Lahenduste pakkumisi ei võrrelda pelgalt läbi investeeringu maksumuse aspekti. Oluline on, et pakutav lahendus oleks optimaalseim terve eluea jooksul, kus tulevad mängu töökindlus, hoolduskulu, tehnilise toe olemasolu ning garantiitingimused. Oma kliente toetame alates eeluuringutest kuni pargi kasutusloa saamiseni,“ selgitab Mitrofanov.

Corle ei müü ega paigalda kõige selle juures päikesepaneele, vaid aitab kliendil langetada õigeid otsuseid. Pargi arendajate ja paneele müüvate ning paigaldavate ettevõtete vahel võib tekkida huvide konflikt, sest paigaldaja motivatsioon võib seisneda töö mahus, mitte optimaalseima lahenduse leidmises. Nii jõutaksegi Corle spetsialistideni, et saada projekti üle sõltumatu kontroll ja „võtmed-kätte” terviklahendus, sest seistakse kliendi kõrval algusest lõpuni.

Corles töötavad elektri- ja soojusenergeetika haridusega insenerid, kelle pädevuses on päikeseparkide tehniline disain ja tasuvusarvutused ning pargi ehitusega kaasnevad projektijuhtimisülesanded. Nad aitavad suhelda erinevate osapooltega, ehitada vastavalt normidele, töötada välja finantseerimismudeli ja kaasata võimalikke toetusmehhanisme.

„Laialt on levinud müüt, et meie kliimas ei tasu päikesepark ära. See pole õige. Meil on piisavalt päikeselisi päevi ning õigesti talitledes saab päikesepargi ehitada ka alla 10-aastase tasuvusajaga. Kui aga teha valesid otsuseid, siis võib pargi tasuvus väga kergesti minna ka üle 15 aasta. Üks tasuvust mõjutavatest faktoritest on toetusmehhanismide kaasamine, mis annab taastuvenergiaprojektidele olulist mõju ning teeb projektid investoritele veel ahvatlevamaks. Toetusega koos on võimalik pargi tasuvusaega märkimisväärselt vähendada,” räägib Mitrofanov. „Eelis taastuvenergia projektide arendamisel on siinkohal tarbijal endal, sest päikesepargi ehitamine võimaldab hoida kokku võrgutasudelt, mis moodustavad elektriarvest ca 40%. Üheks projekti kasumlikkuse suurendamise võimaluseks on ka otseliini rajamine mõne suurtarbijani. Maksimaalne lubatud otseliini pikkus on 6 km ning kuna otseliini kaudu elektrienergiat tarbides ei tule maksta võrgutasusid, tagab see kokkuvõttes tarbijale madalama elektri hinna. Siinkohal on tootjal ja otseliiniga tarbijal võimalik leida mõlemale osapoolele kasumlik mudel ning päikesepargi tasuvusaeg väheneb.

Samuti mõjutavad päikesepargi tasuvust elektrienergia ja CO2 hind, mis on püsivalt tõusuteel. „Nelja aastaga on CO2 hind kerkinud 2–3 korda ning see mõjutab fossiilsetel kütustel töötavate elektrijaamade konkurentsivõimet. Arvestades, et praegu on CO2 hind tonni kohta 40 eurot ja lähiaastatel võib tõusta see 100 euroni tonni kohta, on taastuvenergia projektid atraktiivsed ka toetusmehhanismideta,” arvab Mitrofanov. Ta lisab, et teada on täna 2021. aasta lõpu ja 2023. aasta taastuvenergia toetuse vähempakkumiste mahud, vastavalt 450 GWh ja 650 GWh.

On selge, et päikeseparke tuleb Eestisse lähiaastatel märkimisväärses mahus juurde. Suurte arenduste nullist arendamise puhul on õige aeg hakata valmistuma 2023. aasta toetusvooruks. Ja miks mitte ka kaaluda päikesepargi salvestuslahendusega kombineerimist? Selliste optimeerimistööde ning tasuvusuuringute vastu on Corle hinnangul hakanud klientidel tekkima huvi.

Oleme üha enam liikumas suunas, kus rohe­­energia tootmist ja tarbimist osatakse ka ette­võtete juhtimise tasandil väärtustada. On saadud aru, et keskkonnasäästlik mõtteviis on klientidele oluline. Siin saavad arendajatele ja riigi taastuvenergia eesmärkide täitmisele abiks olla vallad, sest mida detailsemad ja rohkem läbi mõeldud on üldplaneeringud taastuvenergia tootmise osas, seda hõlpsamalt sujub arendus. Praegu on aga paljude valdade planeeringud selles suhtes vähese detailsusega. Vähe­väärtusliku, kuid tugeva võrguliitumise potentsiaaliga maad võiks juba üldplaneeringuga eraldada rohe­energia tootmisele. Siin on oluline koostöö, sest ühelt poolt tuleb arvestada päikese- ja tuuleparkide efektiivsust ning teisalt on veel olulisem arvestada keskkonnamõju ja regioonide üldplaneeringu arengut.

„Need tulevikku suunatud pilguga vallad, kes on tühjalt seisva maa planeerinud roheenergia tootmiseks, on kindlas võidus. Siinkohal soovitame samuti kaasata energeetika eksperte. Vallavalitused ja kogukonnad saavad lüüa kaasa oma regiooni roheliseks muutmisel. Tulevikus näeme laialdast Energiaühistute loomist ning kui elanikke kaasata ja anda võimalus panustada, on inimesed ka muudatuste ja uuenduste suhtes positiivselt meelestatud“ annab Mitrofanov nõu. “Usun, et varem või hiljem jõuame sinna, et igas vallas on mitu suurt parki. Seega pigem tasub olla siinkohal eeskujuks ja olla esimeste seas, kes saavutab süsiniku neutraalsuse. Eesmärk on ju kõikidel osapooltel ühine – liikuda rohelisema tuleviku suunas!”

Kontakttelefon: 5883 4246, e-post: [email protected]