Kristi Lomp: üleriigilise e-Selveri peamine väljakutse seisneb logistikas

E-Selveri üle-eestiline kättesaadavus tundub tänapäeva mugavusteenuseid arvestades loogiline, aga samas on see fenomenaalne, sest ükski teine toidupoekett Euroopas üleriigilist teenust ei paku. Kuidas on see Eestis võimalik ja miks pole seda varem tehtud?

E-poodide mudel toidukaubanduses on noor. Meil on algusest peale olnud ambitsioon laieneda üle Eesti: alustasime väiksest ringist ja liikusime aina edasi. Kuid põhjus, miks me alles nüüd selleni jõudsime ja miks teised ketid suure hooga seda kaasa ei tee, pole võimekuse puuduses, vaid logistilises väljakutses. Ükski ettevõtja pole saavutanud taset, et saaks rääkida sellest kui tohutust efektiivsusest ja tulutoovast ärisuunast. Just kasumlikkus on see, mis konkurente ehmatab.

Toidukaup on suhteliselt madala marginaaliga kaup ning pikamaa veod ei tasu end rahaliselt ära. Kuidas viia odav, kiiresti riknev toode kiirelt ja soodsalt kliendini? See on põhiline küsimus, millega tuleb tegeleda. Muidu võiks lihtsalt võrgustiku üle Eesti laotada ja äri teha, kuid selleks, et seda kasumlikult teha, on vaja väiksema mahu pealt õppida ja pidevalt oma tegemisi kohendada. Me oleme tasa ja targu oma mudelit timminud ning sealt vaikselt edasi laiendanud.

Peale logistikaküsimuste on suurimaks õppetunniks olnud koroonaaeg: sisuliselt tuli üle öö tegeleda mahtudega, milleks me alguses valmis polnud. Pidime kiirelt ümber harjuma – kokkuvõttes suutsime lühikese ajaga kitsaskohad lahti harutada.

Praeguseks on see hästi käima läinud. Suvi näitas, et inimesed, kes olid harjunud meie teenust linnas kasutama, liikusid maale ja võtsid selle harjumuse endaga kaasa. Ehk siis suvituspiirkondades oli kasv kiire. Kõige rohkem tuleb tellimusi muidugi Tallinnast ja Harjumaalt, aga ka näiteks Läänemaa tõuseb teistest esile.

Me ise peame seda mugavusäriks: auto vurab ka kaugele metsa kellegi hoovi ja toob soovitud kauba koju kätte. Kliendid tihtipeale eeldavad, et see teenus võiks olla tasuta, kuid keegi peab selle ikkagi kinni maksma.

Oleme hinnastamisel olnud paindlikud ja eesmärk on ikkagi pakkuda teenust üle Eesti ühtlase hinnaga – me ei arva, et kaugemal elavad inimesed peaksid teenuse eest rohkem maksma. Pakume e-poes samu hindu, mida tavakauplustes, e-poe teenusehind ei ole peidetud tootehinda. Oleme sellega hinnastamise teinud väga läbipaistvaks – veoteenus ja tootehind seisavad teineteisest lahus.

Kui e-poe avasime, oli kommunikatsioonivajadus muidugi suurem. See oli turul niivõrd uus asi, et inimeste jaoks tundus lausa kummaline tellida internetist värsket toidukraami. Meie komplekteerijad on saanud aga kindlad juhised, et e-poe kaupade kokkupanekul tuleb valida vaid kõige värskem ja pikema säilivusajaga toode.

Meie kaubamärgil on turul hea maine ja me pidime ka seda e-kaubanduses hoidma. Nüüdseks on inimesed teenuse plussides ja kvaliteedis veendunud ja usaldus e-poest tellimise vastu on suur. Kiiresti avastasid meid väikelaste emad: seda nägime suurte mähkmepakkide järgi, mida telliti. Samuti õpivad vaikselt e-poest toitu tellima need, kes ise poes käia ei saa, näiteks vanemad inimesed.

See tõepoolest mõjutab tarbimist, mis niigi on viimastel aastatel tublit kasvu näidanud. Varem tegi väiksemas asulas elav inimene oma igapäevased ostud kohalikust poekesest, kus oli valida paarituhande toote vahel – e-poes on tal aga kliki kaugusel üle 12 000 toote, mille seas on nii värsket kaupa, sooja- ja külmaleti tooteid, elektroonikat, majapidamisasju jne. See annab ka maal elavale inimesele suuremad võimalused. Kusjuures inimene võidab ka hinnas, sest tihtipeale on maapoodides hinnatase kõrgem.

Arvan, et lähiaastatel see suurt mõju ei avalda – pigem asendab e-kaubandus suuremad ostud, mida varem käidigi kord nädalas suuremas asulas tegemas. Samuti ma ei usu, et kõik maainimesed hakkaksid toitu e-poest tellima.

Oleme kliendikäitumist analüüsinud, et mõista, kas tavapoe klient liigub e-poodi, aga aruanded näitavad, et e-poe käive on tulnud pigem lisaks. Klient ei ole valinud ühte või teist ostmisviisi, vaid kombineerib neid. Arvame, et inimesed käivad nädala sees kodupoes ja nädalavahetuse suuremad ostud, mis muidu osteti võibolla konkurendi juurest, on nüüd liikunud meie e-poodi. Seda ma muidugi kommenteerida ei oska, kelle käest on turuosa võetud.

Kindlasti on ootused tarneaja lühenemise suhtes – et pärast tellimuse esitamist oleks see kiiremini kohal. Kaubavalik on samuti oluline, kuid vastavalt turu ootustele muudame seda pidevalt. Kui saame mõne toote puudumise osas tagasisidet, proovime selle ikka valikusse lisada.

Näeme, et need, kes on e-poele oma käe andnud, seda enam sealt ära ei võta. See teenus säästab märkimisväärselt inimeste aega.

Oleme käinud erinevates riikides uurimas ja vaatlemas, kuid saime selguse, et iga ettevõte peab välja töötama oma rätsepaülikonna. Pole võimalik kellegi pealt hästitöötavat mudelit maha viksida, näiteks Londonis asuv kett ei oska meile nõu anda, sest nende kliendid ja asustustihedus on hoopis teistsugused. Meie siin tunneme oma klienti kõige paremini ja seega arendasime poe välja täiesti ise, alates tarkvarast kuni viimse tööprotsessini. Sellist lahendust pole mitte kuskil.

Kindlasti ei saa me hästitöötava lahenduse loomisel alahinnata professionaalse meeskonna panust. See on rusikareegel, et süsteemi töötavad välja inimesed ja meie töötajate keskmine tööstaaž on tublisti üle 10 aasta. Nende kogemustepagas ja teadmised on asendamatud.