Hübriidõpe pani õppeasutused nutikaid lahendusi otsima

Koroonapandeemia pani õppeasutused päris keeruliste küsimuste ette, kuidas võimalikult tõhusalt oma õppetööd siiski edasi korraldada ka piirangute ajal. Tartu Kutsehariduskeskuse IT-juht Silver Püvi ütles, et pandeemiast tingitud piirangud mõjutasid kindlasti ka nende igapäevast tegevust. Õppetöö tuli suures osas viia distantsile või siis kasutada ruume hajutatult, mis omakorda tekitas kohati ruumipuuduse. „Meie õppetöös on palju praktilisi harjutusi, mida on keeruline või lausa võimatu distantsilt teha,“ selgitas Püvi. „Praktilise töö tegemiseks kasutasimegi õpilaste hajutamist erinevate ruumide vahel.“

Õppetöö teoreetilist osa sai läbi viia distantsõppena, kuid müüriladumist, tisleritööd või kokaoskuseid on üle interneti keeruline omandada. „See pole õppeprotsessi seisukohalt lihtsalt tõhus,“ nentis Püvi.

Püvi sõnul oli distantsõppe puhul oluline tagada õpetajate ja õpilaste turvaline ligipääs kooli süsteemidele. Kindlasti langes tulemüürile ja VPN-ile suure koormus kui varem. „Võtsime kasutusele Privaat-APN lahenduse, mis aitab turvaliselt asutuse võrku siseneda,“ rääkis Püvi. Privaat-APN lahenduse abil saab luua õpikeskkonna töökojas, metsa all ja üldse igal pool, kus seda vaja on. Seal on turvaline ja stabiilne internet ning ollakse ühenduses kooli õpikeskkondadega.

Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas rääkis, et pandeemia ajal kasvas nõudlus lahenduste järele, mis võimaldaksid turvalise võrguühenduse seal, kus inimene seda soovib. „Privaat-APN lahendus või privaatne pöörduspunkt kasutab ühenduse loomiseks 4G võrku, kuhu luuakse ettevõttele oma sisevõrgule sarnane eraldatud osa. Ettevõte saab ise otsustada, millised seadmed sellesse võrku pääsevad. Selline lahendus on muuhulgas hea võimalus asendada WiFi turvalisema, soodsama ja suurema levialaga lahendusega,“ selgitas Aljas.

Koroonapandeemiast tingitud piirangute ajal kasvas üle maailma märgatavalt küberkuritegevus, kuna suur hulk inimesi töötas vähemkaitstud kodukontorites. Püvi sõnul Tartu Kutsehariduskeskust see aga otseselt ei puudutanud, sest nad hakkasid küberhügieenile senisest veelgi rohkem tähelepanu pöörama juba neli aastat tagasi. „Hakkasime läbi viima teadlikkuse tõstmise teste koostöös Tartu Linnavalitsusega,“ ütles Püvi. „Meie töötajate keskmine teadlikkus küberturvalisuse osas on kindlasti kasvanud.“

Üsna hästi aitab küberkurjategijate vastu juba elementaarsetest reeglitest kinnipidamine, nagu näiteks erinevate paroolide kasutamine erinevate keskkondade jaoks ja internetis oma isiklike andmete avalikuna jagamise vältimine. Püvi sõnul ei peagi asutuse töötajate teadlikkus olema ülikõrge, piisab, kui see on ühe sammu keskmisest ees. „Oluline on mitte sattuda kurjategijate huviorbiiti, mitte olla ahvatlev sihtmärk,“ lausus Püvi, kelle hinnangul üks õppeasutus seda tavaliselt ka pole, sest kooli ründamine ei tasu kurjategijatele end ära.

Püvi sõnul on uue olukorraga tekkinud õppevormidest tehniliselt kõige keerukam luua toimiv keskkond hübriidõppe jaoks, kus õpe toimub paralleelselt nii klassiruumis kui kodudes. See tähendab, et erinevatest kohtadest laekuvad pilt ja heli tuleb kvaliteetselt kokku panna. „Õpetaja peab saama ruumis vabalt ringi liikuda ja samal ajal peab tema räägitu olema kuuldav ka neile, kes on teisel pool ekraani,“ rääkis Püvi. „Samuti peavad olema kuuldavad klassiruumis toimuvad arutelud.“

Näiteks polnud seni klassiruumides eriti kasutatud ruumimikrofone, vaid pigem käest kätte antavaid mikrofone. See aga pole Covidi kontekstis enam ohutu. Nii tegeleb ka Tartu Kutsehariduskeskus erinevate uute tehniliste lahenduste katsetamise ja kasutuselevõtuga. „Teeme ka koostööd teiste koolide ja ettevõtetega, kellel on juba sarnased lahendused kasutuses,“ märkis Püvi, lisades lõpetuseks, et enam ei saa suhtuda uutesse õpivormidesse kui millessegi ajutisse. Tegu on uue reaalsusega, mis jääb kestma ka pärast pandeemia taandumist.