Rohelisest mõtteviisist sündinud ärihoone – Grüne maja

Grüne maja arendaja Hepsori jaoks on roheehituse edendamine Eestis nende südameasjaks. Hep-sori juhi Henri Laksi sõnul proovivad nad kõigi oma arenduste puhul mõelda võimalikult kesk-konnasäästlikult ja tulevikku vaatavalt. Ühest küljest teeb roheline mõtteviis head keskkonnale, teisalt tähendavad loodussõbralikud lahendused ühtlasi inimsõbralikkust – nutikatest rohelahen-dustest võidavad ka maja asukad, kes saavad töötada palju mugavamas ja tehnoloogiliselt inno-vaatilisemas keskkonnas.

Kaasaegses bürooarhitektuuris on üha enam hakatud rõhku panema töötajate heaolule. Kontoris tööl käiv inimene veedab suure osa oma elust siseruumides ja tervisliku töökeskkonna loomine võiks olla seega iseenesestmõistetav.

Grüne maja projekteerides sai üheks suurimaks kriteeriumiks säästlik kütte- ja jahutussüsteem ning hea sisekliima, sest ühtlane ruumi temperatuur ja õhu liikumine teeb head ka töötaja tervisele. Toimiv lahendus saavutati tänu ruume kütvatele ja jahutavatele vahelagedele ehk termoaktiivsele konstruktsioonile, mis hoiab aasta läbi majas ühtlaselt meeldiva temperatuuri.

Kõik, kes on kontoris töötanud, teavad ilmselt hästi, mida tähendab, kui kütteperioodil tavapärane kuiv õhk juba lõunaks väsimusest haigutama ajab või kui südasuvel võib end liiga jahedaks sea-distatud konditsioneeri tõttu ära külmetada. Sellised mured jäävad termoaktiivse konstruktsiooni puhul ära – aasta ringi on ruumides stabiilne temperatuur ja õhuniiskus, mis on inimesele sobiva-im. Nõupidamisruumides töötab vajaduspõhine ventilatsioon lähtuvalt inimeste arvust. Nutikad lahendused mõtlevad nii inimesele kui ka keskkonnale – lisaks meeldivale sisekliimale kogutakse ja taaskasutatakse vihmavett ning päikesepaneelid hoone katusel hoiavad energiakulud madalamad. Üldalasid valgustavad ainult targad ja säästlikud LED-lahendused.

Henri Laks kinnitab, et lisaks kõigile nutikatele ja keskkonnasäästlikele lahendustele, mida rohe-lise mõtteviisi ärimajades kasutatakse, on olulisim ikkagi see, et seal on lihtsalt parem olla ja töötada. Hepsori esimene rohekontor, mis kerkis mõned aastad tagasi Järvevana teele, on heaks näiteks, kuidas ruum produktiivsust ja töötajate heaolu mõjutab. Laksi sõnul on töötajate efekti-ivsus ja rahulolu selle hoone näitel koos töökohaga kindlasti kasvanud. “Sellised väärtused on paljudele olulised ning see aitab kaasa ettevõtte positiivsele kuvandile ja töötajate värbamisele," lisas Laks.

Hoone kütmiseks kasutatakse maakütet, mis on tavalise keskküttega võrreldes üürniku jaoks märgatavalt soodsam. Suur hinnaeelis võrreldes tavapärase radiaatorküttega lahendusega seisneb selles, et konstruktsioonide kütmine ei eelda kõrge temperatuuriga vett. Seda seetõttu, et vahelagi on palju suurema pindalaga kui väike radiaator, mis peab suure ruumi kütmiseks olema väga ku-um. Vahelagesid kütmiseks kasutades aga piisab sellest, kui vesi on sama temperatuuriga, mida ruumis soovitakse hoida. Ruumide jahutamine toimub samal põhimõttel.

Henri Laksi sõnul sobib selliselt toimivate vahelagede süsteem hästi just rohelise maailmavaatega ettevõtetele. Lisaks väiksematele küttekuludele tähendab see ka vähemate küttesüsteemide ehitamist. „Me ei ehita eraldi kütte- ja jahutussüsteeme, ei paigalda radiaatoreid, konditsioneere ja suurt kogust torusid, seega on meie ökoloogiline jalajälg oluliselt väiksem.”

Laksi kinnitusel ei ole keskkonnasõbraliku kontorimaja ehitamine tavalisest oluliselt kulukam, mistõttu on rohebüroode üürihinnad teiste uute kontoritega sarnases hinnaklassis.

Lisaks paljudele keskkonnasäästlikele lahendustele paistab hoone silma ka ainulaadse rohttaime-dest fassaadiga, mille on välja töötanud arhitektuuribüroo Molumba.

Hoone ühe arhitekti Johan Tali sõnul ammutati hoone välisilme loomisel inspiratsiooni ümbrits-evast keskkonnast. „Paljud ei tea, et maja kõrvalt kulgevate elektriliinide asemele on Tallinna linn arendamas Putukaväila nimelist avaliku ruumi maastikuprojekti. Kõrgepingeliinid kaovad peitu maa alla ja servituudikoridor muutub Koplist kuni Õismäeni rohekoridoriks läbi linna. Sellest inspireerituna tundus loogiline, et hoone arhitektuur peab samuti sellise arenguga arvestama,” selgitas Tali.

Tellijapoolne soov oli, et hoone fassaad oleks rohkem kui lihtsalt kaunis kompositsioon ja selliselt said akende päikesekaitsesirmidest arhitekti sõnul hoopis ronitaimede redelid. Ka hoone fassaad-muutub tänu taimedele ajapikku rohelisemaks, sobitudes rohekoridori visiooniga.

Grüne maja puhul sooviti maja energiasäästlikkusega seotud ideedele loomingulisemalt läheneda ning katsetada natuke rohkem väljaspool kasti. „Taimedega hoone varjestamine tundus sellest sei-sukohast põnev, et lisaks hoone passiivsele päikesekaitele toimub ka fotosüntees, kus õnnestub süsinikku siduda ja taimede vahel saavad elurikkust luua erinevad putukad,” lisas Tali.

Grüne maja esindab seega rohelist mõtteviisi nii seest kui ka väljast.