Vastutustundlikkus on tulevikus iga ettevõtte loomulik osa

Eesti Töötukassa personali peaspetsialist Evelin Ausmees räägib, et Töötukassa jaoks on vastutustundlikkus igati loogiline teema, sest ettevõtte põhitegevus on väga suure kaaluga kogu Eesti majanduse ja ühiskonna vaatest.

Ausmehe sõnutsi on Töötukassal oluline roll ka kogukondades. „Meie suurus ja see et meil on kontorid maakonnakeskustes tähendab, et oleme tihedalt seotud kogukonnatöö ja kohalike omavalitsustega ja läbi selle toetame ka kohalikul tasandil erinevaid projekte.“ Näiteks on kogutud kasutatud raamatuid, et need siis hooldekodudesse viia ja raamatukogu luua. Viimati viis Töötukassa Saaremaa osakonna naiskond marjapõõsaid ja viljapuid saare esimese kogukonna aia tarbeks.

Töötukassa klienditeenused on läinud e-kanalitesse, mis hoiab tähendab seda, et klient ei pea sõidukit kasutama. Tundub väike asi, aga kui arvestada, et Töötukassas on aasta jooksul üle 100 000 kliendi, siis on kokkuhoid muljetavaldav.

Ausmees toob välja ka koroona ajal saadud õppetunni. „Näiteks hiljutine kaugtöö tegemine ja kodukontorisse minek on väga hea tõuge, et vaadata üle, kas meil tegelikult on neid kontoripindasid nii palju vaja.“

Viimase aasta jooksul on oluliselt suurenenud heategevusprojektides osalemine ja algatatud on erinevaid keskkonnaprojekte. „Alustasime iseendast, oma töötajate harimisest. Töötukassa töötajatele toimusid temaatilised veebinarid. Juttu oli muuhulgas pakendiringlusest, digiprügist ja sellest miks eelistada kraanivett. Kutsusime oma töötajaid ka üles autosid koju jätma ja jalgratta või kondiauruga tööle tulema,“ räägib Ausmees.

Hästi tore koostöö oli Töötukassal möödunud aastal Uuskasutuskeskusega, kes tõi kontori juurde suure kasti, kuhu inimesed said oma asju ära tuua. „Kast sai ikka mitu korda täis, see oli väga meeldiv üllatus!“

Heategevusprojekte on Töötukassas toimunud ka enne koroonat ja Ukraina sündmusi. Kenaks kombeks on saanud toetata toidu ja muu tarvilikuga loomade varjupaiku. Kusjuures heategevus on kasulik kõigile. „Olen märganud, et heategevus aitab suurendada meeskonnavaimu ja annab töötajatele tunde, et nad on saanud midagi reaalselt ära teha,“ toob Ausmees välja veel olulisi punkte.

Mingil hetkel avastas Ausmees, et niisama vedelevad kangasmaterjal ja vanad fotoseinad. „Leidsin meie 1000 töötaja seast 10 õmblejat, kes tegid ise 48 ägedat oma disainitud poekotti, mille müüsime oksjonil oma töötajatele ja kogu tulu suunasime heategevusse,“ meenub peaspetsialistile veel üks muhe seik.

Töötukassas on ka aktiivne green office tiim, mis toimib vabatahtlikkuse alusel ja milles osalevad kõikide osakondade töötajad. „Sinna ongi kokku tulnud inimesed, kellele on roheline maailmavaade oluline, samas ka vabatahtlik töö ja panustamine. See meeskond on suuresti selle poole eestvedaja ja kuna ta hõlmab paljusid erinevaid osakondi, siis jõuab ka info igale poole.“

Ette on tulnud vajadusel ka oma töötajate toetamist. Kui kellelgi on olnud traagiline sündmus nagu tulekahju või raske haigus ja ta vajab abi, siis tehakse üleskutse kogu organisatsioonile. Need üleskutsed tulevad inimeste südamest ja proovitakse alati ühiste jõududega ellu viia. „Enamasti suudavad inimesed ise enda välja pakutud idee ka lõpuni viia.“

Meeskonnavaimu hoidmine oli eriti keeruline kahel viimasel aastal, kui ülemaailmne koroonakriis sundis suure osa inimestest kolima oma tavapärasest tööruumist kodukontorisse. Kuna töötajad enam füüsiliselt väga palju kokku ei puutunud ning enamik koosolekuid oli üle veebi, muutus mõnevõrra raskemaks ka meeskonnavaimu üleval hoidmine.

Evelin Ausmees tõi välja, et tähtis on, et töötajaid tunneksid ennast hoituna ja osana organisatsioonist, isegi siis kui kolleege pole juba aasta jagu nähtud.

Selleks, et oleks lihtsam ühiselt asju arutada, koos midagi teha (olles samal ajal eraldi), alustati Töötukassas “teemakuude” läbiviimist. “Näiteks veebruaris rääkisime me kollektiivselt tööõnnest, töötajad said avameelselt arutleda selle üle, kas nad on enda tööga rahul ja õnnelikud. Märtsikuus toimus meil ettevõtmine “Kiida kolleegi”, mis oli väga vahva ja millega väga aktiivselt kaasa tuldi,” rääkis Ausmees.

Pikalt koduseinte vahel töötamine võib tugevalt mõjutada ka vaimset tervist. Just seetõttu otsustati Töötukassas aprillikuus keskenduda töötajate vaimsele heaolule. “Aprillis korraldasime me igal nädalal tunniajase veebiseminari, kus pööratigi rohkem tähelepanu töötajate vaimsele tervisele ja seda puudutavatele probleemidele.

Vaimse tervise kõrval on samavõrd tähtis roll ka füüsilisel tervisel. Näiteks maikuu on Töötukassas sisustatud erinevate tegevustega, et töötajad oleksid füüsiliselt aktiivsemad ja liiguks rohkem. “Igal hommikul kell 8:05 toimub meil ühine võimlemissessioon, seda küll veebi vahendusel, kuid eesmärk rohkem liikuda saab täidetud,” sõnas Ausmees.

Igas organisatsioonis on üks laoruum, kus hoitakse asju, mis pole enam vajalikud. Vanad reklaamplakatid, fotoseinad, reklaamlipud jne. Ka töötukassas on selline ruum, kuid möödunud aasta lõpul otsustati, et midagi tuleb nende seisma jäänud esemetega ette võtta. Nii küpseski mõte töödelda vanad fotoseinad ja reklaamlipud natuke ümber ja teha neist poekotid.

Õmblustiimi moodustasid 10 töötajat, kes asuvad üle Eesti ja peavad erinevaid ameteid – raamatupidajatest konsultantideni. Õmblusmasinatele pandi tööpäeva lõpus hääled sisse ja kokku õmmeldi 48 omanäolist kotti, mis pandi oksjonile. Lisaks fotoseintele õmmeldi kotte ka messitelgi seintest ja surfilipust. Kogutud raha annetati heategevuseks ja ka see, kellele raha annetada, selgus töötukassa töötajate ühisel otsusel – hääletuse teel.

Töötukassa personali peaspetsialist Evelin Ausmees ütles, et idee sai alguse septembris toimunud keskkonnakuust, kui ta nägi ühes toas fotoseina, mida enam kasutada ei saanud, kuna kujundus oli pärit eelmisest sajandist. “Kohe seostus see kangas poekottidega. Algul mõtlesin, et jätame selle järgmisesse aastasse, aga kuna meil töötukassas oli november heategevuskuu, siis miks mitte lüüa kaks kärbest ühe hoobiga – taaskasutus ja heategevus,” lisab ta.