Kuigi riistvara hind on aastaid olnud languses, mõjutavad selle tootmisprotsesse praegu mitmed negatiivsed tegurid ja lähiajal pole seadmete odavnemist oodata, kirjutab Telia Eesti suurkliendiüksuse juht Kristjan Kukk.
- Telia Eesti suurkliendiüksuse juht Kristjan Kukk. Foto: Jake Farra
Bill Gates avaldas 2004. aastal oma tulevikunägemuse, ennustades, et riistvara hinnad jätkavad langust ja kümne aasta pärast võib näiteks arvuti saada peaaegu tasuta ning maksta tuleb ainult tarkvara eest. Kuigi tehnoloogia muutus tõepoolest järjest odavamaks, ei pakkunud tasuta arvuteid ega muid tehnoloogilisi lahendusi kümne aasta pärast siiski keegi, ei juhtunud seda ka hiljem ning täna näeme hoopis vastupidist trendi – 2022. aastal kasvas riistvara hind turul Producer Price Indexi kohaselt keskmiselt koguni 7%. Mis selle taga on?
Kõigepealt tuli kiibikriis
Olime tõepoolest harjunud nägema, kuidas riistvara ja tehnoloogia tervikuna on aastast aastasse muutunud järjest odavamaks. Tehnoloogia arenedes muutus tootmine efektiivsemaks, riistvara kompaktsemaks ja nõudlus suuremaks, mis järjest viis hindu allapoole. Pandeemia ajal aga tekkis kiipide kriis ning järjest enam hakkasid tehnoloogiasektorit mõjutama tarneprobleemid, mis koheselt panid hinnalangusele piduri peale. Praegune majanduskeskkond ning hoogne inflatsioon avaldasid tehnoloogiasektorile veelgi suuremat mõju ning teatud segmentides on käesoleval aastal näha lausa 20-protsendilist hinnatõusu (nt serverite hindade puhul).
Covid 19 pandeemia tekitas tootmises tohutuid auke. Materjalide kallinemine, komponentide defitsiit ja komplekteerimise sunnitud pausid Aasias paiskasid segi maailmaturul nõudluse ja pakkumise vahekorra. Nõudlus oli ja on kordades suurem kui tootmine, seega elektroonika lõpp-produktide hinnad rühivad järjekindlalt üles.
Sõda muutis tarneahelaid
Tarneraskused on tekkinud lühiajalistest ning pikaajalistest teguritest. Küll blokeerib lühiajaliselt tähtsat kaubateed suur konteinerlaev, küll peab erinevate piirkondade kriisidest ja otseset sõjast tingituna ümber suunama logistilisi ahelaid. Riistavara puhul on pooljuhtide tootmiseks vaja ka spetsiaalseid gaase, mille peamine tarnija on/oli Ukraina, mis muudab tarneahela veelgi problemaatilisemaks.
Mainimist väärib ka nn „kiibisõda“ ehk USA ja Hiina vahel eskaleeruv võimuvõitlus tehnoloogia tootmise rindel. USA president Joe Biden allkirjastas augustis kiibitootmise hoogustamise seaduse nimega «CHIPS and Science Act», mille maht on 280 miljardit dollarit ja millega suunatakse 52 miljardit dollarit just pooljuhtide kodumaise tootmise toetuseks, mis mõjutab kogu elektrooniliste kiipide tootmist ning tekitab veelgi rohkem segadust ülemaailmsetes tarneahelates.
Tugevnev dollar ja energia kallinemine tõstavad hindu
Kindlasti on avaldanud mõju ka globaalsetel rahaturgudel toimuv, eelkõige siis USA dollari tugevnemine euro suhtes, mis omakorda kergitas paljude toodete hinda. Kogu maailm toodab elektroonikat ning müüb elektroonikat USA dollarites. Alates sõja algusest Ukrainas on dollar tugevnenud euro suhtes pea 20%.
Lisaks on kahtlemata oluliseks mõjutajaks süvenev globaalne energiakriis, mille mõju lähituleviku perspektiivis on täna keeruline hinnata.
Ees on keerulised aastad
Niisiis, mida see tarbijate jaoks tähendab? Kahjuks tähendab see seda, et tehnoloogia hind niipea langema ei hakka ning heitlik majanduskeskkond võib suruda hindu praegusest veelgi kõrgemale. See ei puuduta vaid tavatarbijale mõeldud seadmete hindu, vaid see trend mõjutab paljusid valdkondi, näiteks ka IT teenuseid (sh. pilveteenuseid), sest tehnoloogia on ju tänapäeval igal pool.
Tekkinud olukord võib kergitada ka kasutatud seadmete hindu, sest kui inimesed ei lähe üle uuele riistvarale, kuna hinnad on kõrged, tõuseb turul nõudlus kasutatud seadmete järele ning lõppkokkuvõttes ka nende hind.
Ilmselt paljud tahaksid kuulda vastust küsimusele, millal on taas oodata riistvara odavnemist. Paraku ei oska ilmselt keegi täna selle küsimusele vastata, sest nagu eespool kirjeldatud, mõjutavad tehnoloogia tootmist väga paljud tegurid ning kiiret leevendust ei ole paraku oodata. Seega on põhjust arvata, et järgmised 2-3 aastat on tehnoloogiasektori jaoks jätkuvalt keerulised ning majanduskeskonna survel võivad hinnad kerkida veelgi.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.