Tootmise kiire areng on tekitanud väljakutseid, mille ületamiseks on vaja uusi teadmisi ja praktikaid. Kuid insenerteadmiste ja -oskustega ei ole meil nii suured probleemid kui juhtimisega, selgub saatest.
- Jari Kukkonen ja Kaarel Suuk äriülikoolist EBS. Foto: Esme Kassak
Tootmis- ja tehnoloogiafirmade arengu toetamiseks ja ka juhtimise uuele tasemele viimiseks lõi äriülikool EBS tootmise innovatsiooni ja juhtimise arenguprogrammi. Et viia tootmine uuele tasemele, tuleb parandada juhtimiskvaliteeti, toonitab EBSi MBA ja täiendkoolituse juht Jari Kukkonen Äripäeva raadios.
„Insenerteadmiste ja -oskustega ei ole meil nii suured probleemid kui juhtimisega. Me peame tegelema juhtimise vigade parandamisega ja juhtimisoskuste parandamisega igal tasemel,“ rõhutab ta. Muutused tootmises on toonud tema sõnul kaasa vajaduse teistsuguse juhtimiskultuuri, protsesside juhtimise ja ka uue strateegia järele.
Muutunud konkurentsikeskkond
Kui varem oli Eestis tootmise eeliseks madalad tootmiskulud, siis nüüd võiks meie tugevuseks olla uusi lahendusi toetav keskkond ja paindlikkus, rääkis Kukkonen.
„Eestlased on väga väledad ja valmis katsetama, ka katse-eksituse meetodil. Aga selle taustal on väga oluline positiivne hoiak, et ollakse valmis muudatusteks. Eestis ei ole ressurssi, et suuremahulist tootmist korraldada, aga meil on kiirust ja nutikust proovida toota midagi uut,“ rääkis Kukkonen. Kõige selle elluviimisel on tarvis ka oskuslikku muudatuste juhtimist, mille tööriistu ja häid praktikaid arenguprogrammis ka jagatakse.
Pikaajalise tootmisettevõtte juhi kogemusega Kaarel Suuk peab EBSi uut arenguprogrammi heaks tervikuks. „Me proovime luua sellise suurepärase võimaluse, et me lihtsalt ei arenda juhtimist, vaid ühendame juhtimise, innovatsiooni ja tootmise – selline kombo, mis täna on Eestis täiesti täitmata,“ rääkis ta.
Loomulikult arvestatakse programmis ka kestlikkuse komponendiga, milleta enam ühtki tootmist juhtida ei saa. „Keskkond, kus me tegutseme, on muutunud, ning uusi riske võtmata ja uusi võimalusi nägemata ei saa me enam Eestis toota.“
Oma oskuste ja teadmiste uuele tasemele viimisel peab Kaarel Suuk kõige olulisemaks huvi ja mõistmist, et on võimalus areneda ja seda sõltumata positsioonist. “Tänapäevane juhtimine ei ole positsiooni hierarhia. Me oleme liidrid, kui me tahame olla liidrid, ja selleks ei ole vaja tiitlit. Soov areneda on eeldus selleks, et organisatsioon saaks areneda.”
Samuti tuleb sisuturundussaates juttu sellest, miks üldse ennast arendada, kuidas hoida end kursis globaalsete trendidega, mil moel muutusi edukalt ellu viia ja kuidas luua toetavat organisatsioonikultuuri. Saate külalisteks on Jari Kukkonen ja Kaarel Suuk äriülikoolist EBS. Saatejuht on Esme Kassak.
EBS: tootmise megatrendid loovad vajaduse teistsuguseks juhtimiseks
Seotud lood
Äriülikool EBS pakub juba mõnda aega võimalust end kestlikkuse valdkonnas harida mikrokraadi programmide kaudu, kuid jätkusuutlikkus on nüüdseks kaetud ka kraadiõppes. Põhjus selleks on lihtne: ettevõtlus, innovatsioon ja kestlikkus töötavad käsikäes.
Miks peaks tippjuht tagasi kooli minema, kuidas leida selleks aega ja kuidas hinnata täiendhariduse tasuvust, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates, mis keskendub juhtide täiendõppele.
EBSi tudengitel on võimalik minna semestriks või aastaks maailma tippülikooli õppima. Iduettevõtja ja EBSi vilistlane Kadri Tuisk peab seda kooli suurimaks tugevuseks. Kui muidu on maailma ärihariduse tipptegijate juures õppemaks kuni kümme korda kõrgem, siis EBSi kaudu saab välisülikooli viiendiku võrra väiksema õppemaksu eest.
Kooliastujate seas on neid, kes tahavad enda sõnul saada ettevõtjaks või võtta üle oma vanemate firma, ütles EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.