Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis 2024. aastal uue rekordini

Kulla hinnad tõusid mullu lausa 40 kauplemispäeval uue rekordini. Kuna koguseline nõudlus tõusis rekordini ning hinnad tõusid terve aasta vältel, kasvas dollarites mõõdetuna nõudlus vaieldamatult rekordini, ulatudes 382 miljardi dollarini.

Nõudlus kulla järele kasvas 2024. aastal kokku 1 protsendi võrra, 4974 tonnini, mis on uus kõigi aegade rekord. Sinna on arvestatud ka börsivälised tehingud (OTC tehingud).

Keskpangad jätkasid kulla kokkuostmist – nõudlus ületas juba kolmandat aastat järjest 1000 tonni piiri. Eriti märkimisväärne oli neljas kvartal, mil ostud ulatusid lausa 333 tonnini.

Kõige rohkem ostis mullu kulda Poola Keskpank – kokku 90 tonni. Üleüldiselt oli näha suurt nõudlust arenevates riikides. Türgi ostis 75 tonni kulda ning India suurendas varusid 73 tonni võrra. Hiina ostis ametlikult 44 tonni kulda.

Nii India kui Nigeeria teatasid mullu, et toovad oma kullareservid välismaalt kodumaale.

Kokku ostsid keskpangad 1045 tonni kulda, mida on protsendi võrra vähem kui 2023. aastal. Pikaajaliselt on keskpangad olnud kulla netoostjad juba 15 aastat järjest.

„Arvestades 2022. ja 2023. aasta suuri oste, ületas 2024. aasta number meie ootusi,“ kirjutas WGC oma raportis. „Kuna 2025. aastal püsib geopoliitiline ja majanduslik ebakindlus kõrge, siis on tõenäoline, et keskpangad pöörduvad jälle stabiilse strateegilise vara otsingutel kulla poole.“

Aastane investeerimisnõudlus tõusis 25 protsenti, 1180 tonnini, jõudes viimase nelja aasta kõrgeima tasemeni. Eriti märkimisväärne oli see, et kulla väljavool börsil kaubeldavatest fondidest (ETFid) peatus. Enne seda oli kuld fondidest välja voolanud kolm aastat järjest.

“Aasta teises pooles muutusid aktiivsemaks lääne investorid, kes tekitasid koos Aasia suure kasvuga ETFidesse positiivse rahavoo kolmandas ja neljandas kvartalis,” ütles WGC vanemanalüütik Louise Street raportis. “Sellele aitasid kaasa keskpankade intressikärped ning globaalse ebakindluse kasv, mille hulka kuulusid nii USA presidendivalimised kui ka Lähis-Ida pingete eskaleerumine.”

Terve aasta investeerimismüntide ja -kangide nõudlus jäi 2023. aastaga võrreldes sisuliselt samale tasemele, ulatudes 1186 tonnini. Eelmise aasta viimases kvartalis tõusid ostud aga kõrgeima tasemeni alates 2022. aasta neljandast kvartalist. Märkimisväärne on see, et Euroopa nõudlus on taastuma hakanud – kui eelmise aasta teises kvartalis oli see Euroopas (va endised SRÜ riigid) 10 tonni juures, siis neljandas kvartalis juba 23 tonni juures.

Oodatult hakkasid kõrged hinnad mõnevõrra survestama ehtekulla nõudlust. Ülemaailmne ehtekulla nõudlus langes 11 protsenti, 1877 tonnini. Langusest lõviosa moodustas nõrkus Hiinas (langus 24 protsenti). Tõsi, India nõudlus püsis siiski tugev, langedes mullu vaid 2 protsenti.

Tehnoloogia valdkonna nõudlus kasvas 7 protsendi võrra, 326 tonnini. Sellele aitas kaasa asjaolu, et kullal on mitmeid kasutusvaldkondi tehisintellekti valdkonnas. Tõsi küll, tehnoloogia moodustab kulla kogunõudlusest siiski suhteliselt väikse osa – umbes 7 protsenti.

Pakkumine suurenes samuti 1 protsendi võrra, 4794 tonnini, mis on uus rekord. Pakkumise kasvu panustasid nii kaevanduste toodangu suurenemine kui ka kulla taastöötlemine.