• OMX Baltic0,39%303,88
  • OMX Riga−0,07%877,8
  • OMX Tallinn0,94%1 954,39
  • OMX Vilnius0,26%1 158,39
  • S&P 500−1,59%5 602,66
  • DOW 30−1,31%41 747,43
  • Nasdaq −2,26%17 402
  • FTSE 1000,06%8 671,01
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,94
  • OMX Baltic0,39%303,88
  • OMX Riga−0,07%877,8
  • OMX Tallinn0,94%1 954,39
  • OMX Vilnius0,26%1 158,39
  • S&P 500−1,59%5 602,66
  • DOW 30−1,31%41 747,43
  • Nasdaq −2,26%17 402
  • FTSE 1000,06%8 671,01
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,94
  • ST
  • 26.03.25, 11:53

Maailma riikide intressimaksed tõusid kaitsekulutustest kõrgemaks

Maailma riikide võlakoorem on ületanud 100 triljoni dollari taseme ning selle pealt makstavad intressid ületavad nüüdseks kokkuvõttes riikide kaitsekulutusi, teatas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) oma uues raportis Global Debt 2025 (Globaalne Võlg 2025).
Maailma riikide intressimaksed tõusid kaitsekulutustest kõrgemaks
Kui 2021. aastal olid maailma riikide intressikulud 20 aasta madalaimal tasemel, siis 2024. aastaks kasvasid need hoopis 20 aasta kõrgeima tasemeni. Kokku kulutasid OECD liikmesriigid intressimaksetele 3,3 protsenti SKPst – kaitsekulutustele läks sellest väiksem protsent, selgub raportist.
Kuigi keskpankurid on nüüd intressimäärasid alandamas, siis riigid peavad jätkuvalt paari aasta taguse ajaga võrreldes tunduvalt kõrgema intressiga laenu võtma. Ühtlasi tähendab see, et vanu võlgasid, mis nüüd aeguvad, refinantseeritakse kõrgema intressiga. Tõenäoliselt jätkub intressikulude kasv ka edaspidi.
Intressikulude kasv toimub ajal, mil valitsused suurendavad oma kulutusi. Hiljuti kiitis Saksamaa parlament heaks massiivse paketi, mille raames kulutatakse sadu miljardeid dollareid infrastruktuuri ja sõjaväe peale. Lisaks sellele lõdvendas Euroopa Komisjon kaitsekulutuste osas eelarve reegleid, ka seal oodatakse võlakoormate kasvu sadade miljardite eurode võrra.

Riikidel on vaja veelgi rohkem laenata

Lisaks sellele kasvab järjest suuremaks rohepöörde arve ning Euroopa rahvad vananevad, mis paneb sotsiaalsüsteemid tugeva surve alla.
“Kombinatsioon kõrgematest kuludest ja võlaga seotud riskide kasvust ähvardab piirata laenamist tulevikus. Seda ajal, mil neid laene on vaja rohkem kui kunagi varem,” kirjutas OECD oma iga-aastases võlaraportis.
Vaatamata intressikulude järsule kasvule on need jätkuvalt enam kui poolte OECD riikide puhul madalamal kui turuintressid. See tähendab, et baasintressid on enamikes riikides kõrgemad kui intressimäär, mida valitsus peab kogu oma võlakoorma pealt maksma.
Kõige enam on intressikulud kasvanud just arenevates riikides, kelle eelarved on nüüd äärmiselt suure surve all. Järgnevatel aastatel muutub olukord veelgi halvemaks, sest pool nende võlgadest aegub järgmise kolme aasta jooksul ning 20 protsenti selle aasta jooksul, teatas OECD.

Tähtis on see, kuidas laene kasutatakse

Kuna laenamine muutub järjest kallimaks, siis tuleb valitsustel ja ettevõttetel tagada, et laenamine toetab nende majanduse pikaajalist kasvu ning tootlikkuse paranemist, ütles OECD kapitaliturgude juht Serdar Celik.
“Kui nad seda teevad, siis me ei muretse. Kui nad aga lihtsalt võlakoormat suurendavad ning majanduse tootlikkust ei paranda, siis näeme ees raskemaid aegu,” selgitas Celik.
Ettevõtted on alates 2008. aastast kasutanud laenusid finantsilistel eesmärkidel – näiteks võlgade refinantseerimiseks või aktsionäridele väljamaksete tegemiseks. Ettevõtete investeeringud on alates sellest perioodist vähenenud. See näitab, et viimase 15 aasta jooksul pole erasektoris laene niivõrd produktiivselt kasutatud.
Raportist selgub, et arenevate turgude jaoks on probleemiks ka dollarites nomineeritud laenude kallinemine. Kui 2020. aastal oli dollarites võetud laenude keskmine intress 4 protsenti, siis mullu oli see kasvanud juba 6 protsendini. Kehvema krediidireitinguga riikides ulatus see ka 8 protsendini. Nendes riikides on tihtipeale rahapuudus, sest sääste on vähe ning riigis pole piisavalt arenenud kapitaliturud. Kui dollar tugevneb, satuvad need riigid täiendava surve alla.

Geopoliitilised pinged

OECD raportis kirjutatakse, et süsinikneutraalsuse saavutamine läbi investeeringute on “üüratu” väljakutse. Kui Hiina välja arvata, siis jääb näiteks arenevatel turgudel praeguses tempos Pariisi kliimaleppe täitmisest puudu 10 triljoni dollari ulatuses investeeringuid.
Kui lisainvesteeringuid rahastatakse laenudega, siis võib arenenud majanduste riigivõla suhe SKPsse kasvada 2050. aastaks 25 protsendipunkti võrra, Hiinas aga 41 protsendipunkti võrra. Kui peamiseks rahastajaks on erasektor, siis peaks arenevate turgude energiafirmade võlakoorem kolmekordistuma.

Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele