Äripäev küsis eri riikide majandusväljaannete peatoimetajatelt ja ajakirjanikelt, milline paistab nende riigis majandusmeeleolu. Kuidas ettevõtjad vastu peavad ning millest rahvas räägib?
Selgub, et Eesti pole üksi: Soome, Taani, Leedu, Läti ja Sloveenia ajakirjanikud kirjutavad oma vastustes inflatsioonist, energia- ja kütusehindadest ning intressitõusudest, samuti kirjeldavad nad tõmbetuuli poliitikas. Suured erinevused ilmnevad selles, mida riigis kriisi lahendamiseks valitsuselt oodatakse ning mida valitsused plaanivad teha. Eriti kõnekas võrdlusmoment tekib Sloveeniaga, kus näiteks bensiini liitri hind on külmutatud 1,56 euro peale ning valitsus plaanib võtta kasutusele talongid.
Seotud lood
Äkki tuleks rääkida ikkagi automaksust
Praegune energiakriis on mitmetahulisem ja hullem kui 1970ndatel läbielatu, mistõttu võib karta, et muutma tuleb hakata tarbimisharjumusi.
Ühendriike tabab järgmine aasta intressimäärade tõstmise tõttu majandussurutis, ütlesid Deutsche Banki ökonomistid David Folkerts-Landau ja Peter Hooper täna avaldatud raportis.
Suur intervjuu Vene nafta- ja gaasieksperdiga!
Euroopa Liidu riigid suudavad Venemaa nafta täielikult asendada teiste allikatega, usub nafta- ja gaasituru ekspert Mihhail Krutihhin. Venemaale seevastu prognoosib ta bensiini hinna tõusu ja riigieelarve tulude vähenemist kuni 25 protsendi võrra.
Ukraina riigieelarve puudujääk küündib 15 miljardi dollarini
Venelased okupeerisid ja blokeerisid Ukraina peamised sadamad ning sundisid sulgema enamiku sealsetest ettevõtetest, kuid Ukraina rahandusminister Sergi Martšenko on optimistlik.
Kulla hind purustas oktoobris uued rekordid ja on kiiresti lähenemas 3000 dollari piirile. Novembri alguses tõi Donald Trumpi valimisvõit kullaturule küll suure päevase languse, kuid pikaajalist negatiivset mõju kullaturule ma ei näe. Pigem vastupidi.