Euroopa tööstust suunav Maive Rute: me ei saa sõltuda riikidest, kes pole meie sõbrad

Maive Rute sõnul on eurovalimiste järel Euroopa Komisjoni kindel missioon tugevdada Euroopa autonoomsust kaubandusturul. „Me tahame vähendada oma sõltuvust nendest riikidest, kes ei ole meie sõbrad või kes on suisa meie süsteemsed rivaalid,“ ütleb Rute saates.

Ta rõhutab, et praegu ei ole konkurents üksnes Euroopa Liidu sees, vaid me konkureerime ühiselt nii USA, Hiina kui ka teiste suurte Aasia mängijatega.

Rute meenutab, kuidas Rumeenia ja Bulgaaria tegid hiljuti suuremahulised riigihanked raudteeteenuste ja päikeseparkide rajamiseks. „Oh imet, Hiina ettevõtete tehtud pakkumised olid oluliselt odavamad kui Euroopa omad.”

Tänu uuele välistoetuste määrusele sai Euroopa Komisjon nendelt Hiina pakkujatelt küsida, kuidas on võimalik teha päikesepaneele või raudteeronge nii soodsalt. Rute sõnul võtsid Hiina tootjad ainuüksi selle päringu peale oma pakkumised riigihangetest tagasi.

Rute tõdeb, et paljuski on Euroopa vabakaubandusloogika ajale jalgu jäänud. „Me peame aru saama sellest, et mäng ja mänguväli on vahepeal oluliselt muutunud. Me ei ole enam maailma kõige suurem turg.”

Rute silmis on Euroopal oluline roll muuta turu tingimused õiglasemaks – nii järelevalve kui ka kaitsemeetmetega, et kolmandate riikide subsideeritud toodang meie firmadelt kohta ära ei võtaks. „Siis on ka seda konkurentsi võimalik tekitada Euroopa Liidu sees.“

Euroopa Komisjonil on kindel plaan suurendada Euroopa võimekust toota ise kriitilisi tehnoloogiaid ja hoida töökohti. Rute sõnul on kokkulepped juba sõlmitud. „Me mobiliseerime nii ettevõtjaid kui ka investeerijaid, et me oleksime tõepoolest Euroopana tugevamad iseseisvamad. Samas teeksime laiemat koostööd kõikvõimalike kolmandate riikidega ja et me ei oleks nii ära rippumas ainult ühest suurest partnerist – on see siis Ameerika või Hiina.“

Rutte silmis peaksid tarneahelad toetama ka Eesti-suguseid väiksemaid riike. „Kui tehakse uus autotehas näiteks Saksamaal, et ka Eestist on võimalik teha sinna arvestatavat sisendit. Juhtimissüsteemide, materjalide või mingisugune muu teenuse osas.”

Rute tõdeb, et Euroopa riigid on võimelised kõrgtehnoloogiaid ise tootma, ent siiani pole seda piisavalt väärtustatud. „Me oleme lasknud tootva tööstuse võimekuse minna mujale, sest me oleme pikki aastaid arvanud, et meil ei ole seda tulevikuks õnnelikuks ja rikkaks eluks vaja.”

Nüüd on maailm muutumas ning on näha tööstuse regionaliseerumist, märgib Rute. Ta lisab, et kas või julgeoleku vaates pole täna soovitav mõnest suurvõimust sõltuda.

Lisaks on Rute sõnul Euroopa Komisjon ühel meelel, et on vaja suurendada kaitsekulutusi. „Sealtkaudu tuleb loomulikult ka investeeringuid ja võimalusi tööstuspoliitika arendamiseks ja elluviimiseks.“

Kui panna kokku teadlik poliitika ja kaitsetööstuse täiendavad kulud, on Rute hinnangul oodata Euroopa tootva tööstuse taassündi. „Koos sellega ka paljude töökohtade taassündi, mis annab inimestele leiba ja võimalust töötada seal, kus nad parajasti elavad.“

Rute sõnul on Euroopa tööstusele hüppelauaks ka uued Euroopa rohelised kokkulepped. „Kliimamuutuste ärahoidmine ei ole oluline ainult ühise kliimapoliitika mõttes, aga ka väga oluline tööstuspoliitika võimalus.“

Väga jõuliselt investeerivad taastuvenergiasse Soome ettevõtted nagu Wärtsilä, räägib Rute. „Just selle mõttega, et nende energia hind ka tulevikus, kui me sõltume palju rohkem tuulest ja päikesest, oleks võimalikult madal.“

„Soome saab mitte ainult enda riigis neid rakendada selliseid uusi rohetehnoloogiaid, aga neid ka eksportida.“ See kombinatsioon on Rute sõnul andnud Soomele tugeva konkurentsieelise.

Rute arvates on see koht, kus mõelda, kas ka Eestis on mõni potentsiaalikas tööstusharu, mida siis üheskoos ja ühiste pingutustega üles ehitada või kuhu investeeringuid meelitada.

Rohetehnoloogia suunda aitab levitada Rute sõnul nõnda-nimetatud nullnetotööstuse määrus, mis on hetkel Euroopa Parlamendis soolas. Määruse eesmärk on luua soodsamad tingimused puhta energia tootmise tehnoloogiatele.

Enamik Euroopa erakondi on Rute sõnul seisukohal, et kestliku arenguga tuleb tegeleda. Ta kinnitab, et saabuvad valimised rohepöörde kurssi ei muuda – jätkub plaan jõuda 2050. aastaks neutraalse või vähemalt võimalikult väikse süsiniku jalajäljega majanduseni.

Küll aga võib oodata muudatusi nendes Euroopa rohelise kokkulepe küsimustes, mis puudutavad keskkonda. Rute sõnul ei tea me keskkonna- ja ökosüsteemiteenuste tegelikku mõju inimühiskonnale. „Me teame küll, et meil on vaja puhast vett ja õhku ja nii edasi, aga meil on keeruline seda majandusnumbrites arvutada.“

Rute sõnul on Euroopas kerkinud dilemma, kuhu oma vahendeid eelkõige suunata. „Kas me oleme Euroopana läinud keskkonnanõuete kehtestamises liiga kaugele ja peaksime nüüd rohkem tähelepanu pöörama majanduse konkurentsivõimele? See on see debatikoht.“