Turisti miljon küsimust

Teisipäevane turismirubriik annab vastuseid turismiäri ja reisimisega seotud küsimustele, mis tekivad puhkust või ärireisi plaanides ja reisil olles. Suurem osa ootamatusi on tingitud oskamatusest küsida. Turismifirma aga ei pruugi sageli aimatagi, et mõni igapäevasena tunduv nüanss kliendile uudis on.

Turismiameti viimastel andmetel on sel alal tegut-semisluba 180 firmal, kel-lest omakorda 60 kuulub turismifirmade liitu. Ometi pakuvad aeg-ajalt vähemalt lehekuulutuste vahendusel oma teenuseid end reisikorraldajateks tituleerivad libafirmad, kes ei suuda tagada kliendile muretut puhkust või töökohtumist.

Nõuandeid, kuidas vältida petturluse ohvriks sattumist, annavad algavas rubriigis nii turismiala eksperdid kui Äripäeva lugejad, kelle töö ja puhkus on juba aastaid seotud reisimisega.

Turismifirmadelt laekunud andmete põhjal anname ülevaate kitsama suunitlusega reisidest, korraldame proovioste, võrdleme firmade teeninduskultuuri.

Otsime lahendust küsimustele, millele vastust leidmata jääks nii mõnigi reis tegemata. Miks reisi-, tervise- ja pagasikindlustus on vajalik kulutus? Millega tuleb arvestada, kui ärireisi korraldamine on jäänud viimasele minutile? Kuidas ennetada olukorda, mil grupi esindaja suhtleb soome ja inglise keeles, aga teie pursite vaid saksa keelt?

Eestile kui tänuväärsele turismipiirkonnale mõeldakse tõenäoliselt harvem. Oleme harjunud, et suusa-tame Kuutsemäel ja päe-vitame Pärnus. Tutvustame ka kohalikke puhkusevõimalusi.

Nõuandeid leiab ettevõtte juht, kelle paljude ülesannete hulka kuulub mitmepäevasteks ärikohtumisteks, alluvate koolituseks või vaba aja veetmiseks sobivate paikade otsimine.

Lahendusi on vast lihtsam küsida asjalikelt turismifirmadelt kui katse-eksituse teel avastada.