Katuse- ja vertikaalakna hind pole võrreldav

Üsna tihti võib tõdeda, et inimene, uurides mõne katuseakende tootja hinnakirja, kipub katuseakent enda jaoks liiga kalliks pidama. Odavam või kallim, seda saame öelda ainult mingite kindlate toodete hinna omavahelisel võrdlemisel. Järelikult, kui inimene kipub katuseakent enda jaoks liiga kalliks pidama, siis peab olema mingi teine alternatiivne lahendus, mis on odavam.

Millega võrreldes siis katuseaken liiga kallis tundub? Sellistel juhtudel võrreldakse katuseakna hinda tavalise vertikaalse akna hinnaga. Selline võrdlus ei anna meile sisuliselt midagi, rääkimata tõese võrdlustulemuse saamisest.

Katuseaken on viilkatuste aluse pinna valgustamiseks. Seega ei püütagi olla konkurentideks arvukatele tavaliste puit- ja plastikakende tootjatele.

Põhierinevus katuse- ja tavaliste akende vahel seisneb paigalduspõhimõtetes. Katuseaknale on tehtud selline konstruktsioon, mis võimaldab seda paigaldada katuse kaldtasapinda. See seab katuseaknale väga kõrged nõuded ilmastikukindluse suhtes.

Tavalisi aknaid on erinevalt katuseakendest võimalik paigaldada ainult vertikaalselt. Nagu praktika näitab, võib tavalise akna veepidavusega tekkida tõsiseid probleeme juba väga väikeste kaldenurkade puhul.

See tähendab, et vertikaalselt viilkatusesse paigaldamiseks tuleb akna ümber ehitada nn vintskapp ehk uuk.

Järelikult ainuke alternatiiv katuseakendele saab olla tavaline vertikaalne aken pluss vintskapi konstruktsioon, mitte tavaline aken eraldivõetuna.

Katuseakna kasutamisel moodustub selle hind järgmistest komponentidest:

- katuseakna hind;

- hüdroisolatsioonplekkide hind;

Rohkem ei vaja me mingeid täiendavaid ehitusmaterjale.

Seevastu vintskapi hind koosneks järgmistest komponentidest:

- akna hind;

- vintskapi konstruktsiooni hind, mis omakorda koosneb kandekonstruktsioonist, seinte voodrimaterjalist, katusekattematerjalist, seinte- ja katuse soojustusmaterjalist, neelu- ja harjaplekkidest, aluskatuse- ja auruisolatsioonimaterjalidest, seinte sise- ja välisviimistlusmaterjalidest.

Nagu näha, saame aukartust äratava loetelu materjalidest, mida tuleb varuda selleks, et paigaldada üks vertikaalne aken viilkatusesse. Kahjuks tuleb kõigi nende materjalide eest samamoodi maksta nagu akna eestki. Loomulikult tuleb materjalide maksumusele lisada ka tööjõu maksumus, mis nende kahe võrreldava variandi puhul on vägagi erinev.

Kui katuseakna paigaldamine annab ühele mehele tööd mitte enamaks kui üheks päevaks, siis vintskapi ehitamisega peavad vähemalt paar meest mitu päeva vaeva nägema. Sealt ka oluline erinevus tööjõule tehtavates kulutustes.

Ilmselt ei ole kellelgi teadmata akna põhifunktsioonid, miks aken meile üldse vajalik on:

- kasutada loomulikku päevavalgust ruumide valgustamiseks;

- võimaldada väljavaadet ruumist;

- tubade tuulutamise parendamiseks.

Tänu oma suunatusele taeva poole laseb katuseaken ruumi 30--40% rohkem päevavalgust, kui sama suure pinnaga vertikaalne aken. Selle tõestuseks on ka ehitusnormid (nt SNiP 2.08.01-89), mis annavad akna valguspinna ja ruumi põrandapinna vajaliku suhtarvuna:

- 1:5,5 kuni 1:8 vertikaalse akna puhul;

- 1:10 katuseakna puhul.

See suhtarv näitab, et katuseakende kasutamise korral saame vähendada akna pinda võrreldes vertikaalsete akendega, samas piiramata loomuliku päevavalguse sissepääsu ruumidesse. Päevavalguse osatähtsust ruumide valgustamisel ei oleks aga mõistlik alatähtsustada, kuna erinevalt elektrist ei maksa see midagi.

Kuna aknad on tunduvalt väiksema soojapidavusega kui seinad, siis saame tulemuseks ka soojakadude vähenemise. Akna pinna vähendamine tähendab meile väiksemaid kulutusi akende soetamisel. Akna pinna vähendamise läbi soojakadude piiramine väljendub aga väiksemates ekspluatatsioonikuludes.

Katuseaknale ainsa alternatiivse konstruktsiooni -- vintskapi -- väljaehitamise puhul suureneb katuse ja välisseina pind. Sellest tingituna suureneksid tahes-tahtmata ka hoone soojakaod.

Lisaks sellele on vintskapi ja katuse konstruktsiooni ühenduskohas tekkivate pikkade neelukohtade tõttu küllalt keerukas tagada vintskapi ilmastikukindlust.

Artiklis ei ole küll kasutatud konkreetseid numbreid (materjalide hindu, tööjõu maksumust jne), kuid arvatavasti jõuab igaüks endale vajalike materjalikoguste ja -hindadega kõige õigema tulemuseni.