Läinud suvel, kui dollar ületas esimest korda 29 kuu jooksul 110 jeeni piiri, väljendati muret, et tööstuse ümberstruktureerimine võib pidurduda. Paljud ettevõtted kinnitasid siis, et välismaal tootmise majanduslikud eelised kaovad, kui dollar läheneb 120 jeeni piirile.
Jaapani suurima ärilehe korraldatud uurimus näitas aga, et suurem osa tootmisettevõtetest kavatseb investeeringuid välismaale jätkata. Kokku plaanivad ettevõtted käesoleval majandusaastal suurendada investeeringuid välismaale 11,6 protsenti, kõrvutatuna 8,9 protsendiga Jaapanisse tehtavate investeeringutega. Mullu olid vastavad näitajad 14,5 protsenti (kokku ligikaudu 41,1 miljardit dollarit) ja 21,9 protsenti.
Riigi tööstusliku baasi «õõnestamise» teema on Jaapanis pidevalt päevakorral, ametlik tööpuudus riigis on tõusnud rekordilisele 3,5 protsendi tasemele.
Ligi neljandik autotööstuse ja kolmandik elektroonikatööstuse investeeringuid tehti mullu välisriikidesse.
Jaapani kaubandusministeeriumi hinnangul asus 18 protsenti Jaapani ettevõtete kogutootmisest mullu välismaal, sajandivahetuseks prognoositakse tõusu 27 protsendile. Veel kümme aastat tagasi oli näitaja kolmest protsendist madalam.
Möödunud majandusaasta oli ka esimene, mil välismaiste tütarettevõtete kohalik toodang ületas ekspordi.
Kaubandusministeeriumi hinnangul kaotas Jaapan tööstuse väljaviimise tagajärjel mullu 110 000 töökohta. Esimest korda kõneldakse taolistest negatiivsetest tagajärgedest. Varem on alati arvestatud sellega, et välismaal asuvad vabrikud loovad kodus töökohti juurde, kuna suureneb nõudmine komponentide ning materjali järele.
Jeeni väärtuse kiire tõus 1995. aastal tingis muu hulgas ka selle, et üha enam valmiskaupu imporditi riiki Jaapani välismaal asuvatest tootmisüksustest.
Tööstuse väljaviimine on kaasa toonud selle, et Jaapani hiiglaslik väliskaubanduse ülejääk on hakanud alanema. Juulis langes ülejääk kahekümnendat kuud järjest ning oli 38 protsendi võrra madalam kui aasta tagasi. Summa ise oli pluss 504 miljardit jeeni (54 miljardit krooni).
Kokku on Jaapani tööstuse tootmine välismaal rahvusvahelistes mastaapides endiselt tagasihoidlik. Augustis/septembris lõppeval majandusaastal on see umbes 10 protsenti. DI
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.