Valga Liha- ja Konservitööstuse ASi tootmisdirektor Sirje Pettai kinnitas, et Valgas käivitub konservitootmine taas paari kuu jooksul, viimati toodeti konserve kevadel. Tema sõnul ettevõte konservitööstuse arendamiseks olulisi kulutusi ei tee. «Plaanitud on toota 10 000 konservi päevas,» lasus ta. Pettai hinnangul on konservitootmine Valgas tasuv ettevõtmine.
Selle aasta sees alustab lihakonservide tootmist ka Paide lihatööstus, mille omaniku Valter Koltsini sõnul müüb Paide lihatööstus kogu toodangu tulevikus Venemaale. Kuigi tellimusi on juba praegu 2 miljoni konservi peale, hakatakse esialgu tootma miljon 320grammist lihakonservi kuus.
«Eesti rahvas pole mingi konservisööja, Venemaal süüakse isegi väga kehva kvaliteediga konserve,» lausus Koltsin. «Olgem ausad, mis on 1,5 miljoni elanikuga Eesti Peterburi kõrval, kus elab 7 miljonit inimest.»
Koltsini sõnul erinevad Paide lihakonservid A. P. & Co ja Valga lihatööstuse konservidest seetõttu, et nad on endise Nõukogude Liidu normide järgi toodetud täislihakonservid.
«Eestisse oleks mõtet toota siis, kui sõjavägi neid ostaks,» lausus Koltsin.
Ta lisas, et Paide lihatööstust pole teistel konservitööstustel mõtet karta, kuna siinse turu jaoks pole neil ühtegi programmi.
ASi A. P. & Co juhatuse esimees Aarne Pajo märkis, et tema juhitav firma ei plaani laienemist, kuna poole aastaga on riigisisesed müügimahud tõusnud vaid 10 protsenti, Läti turg on aga sama võrra tagasi läinud. Tänavu esimesel poolaastal oli A. P. & Co käive 14 miljonit, kasum miljon krooni.
Mullu lõpetas ettevõte 29miljonilise käibe ning 1,5 miljoni kroonise puhaskasumiga.
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.