Kütusefirmasid ühendava õliliidu ettepanek on tõsta mootorikütuse aktsiisi arvestades selle keskkonnaohtlikkust, ütles õliliidu tegevdirektor Henn Pärn. Liit soovitas rahandusministeeriumile tõsta pliisisaldusega bensiini aktsiisi kiiremini ehk kahe aastaga 3,25 krooni liitrilt. Praegu on bensiini aktsiisimaks sõltumata pliisisaldusest 1,8 krooni liitrilt. Euroopa normide kohaselt on pliibensiini aktsiis 5,05 krooni liitrilt.
Soov on mõjutada aktsiisi suuruse kaudu puhtama ja ohutuma kütuse kasutamise suunas, sõnas Pärn. «Seda toetab ka keskkonnaministeerium, sest soovime suunata laekuvast aktsiisist osa keskkonnafondi, et looduse reostamist korvata,» lisas ta.
Järsem aktsiisimaksu tõus pliibensiini puhul on põhjendatud, sest Euroopa Liit keelab ühenduse riikides alates 2000. aastast pliibensiini kasutamise, lausus Mart Opmann.
Pliisisaldusega on Eestis kasutatavatest autokütustest bensiin 76, 92 ja 95S.
Pliivaba bensiini 95E aktsiisi tõstmise suhtes ühtis õliliidu ettepanek rahandusministeeriumi omaga. Võrreldes praeguse aktsiisiga 1,8 krooni liitrilt tõuseks aktsiisimaks igal järgneval aastal 0,5 krooni ja 2002. aastaks oleks bensiini aktsiis euronormide tasemel 4,3 krooni liitrilt.
«Piltlikult tähendab see bensiini hinna tõusu jämedalt krooni võrra iga aasta,» ütles Mart Opmann. Peale aktsiisimaksu tõstavad bensiini hinda ka käibemaks ja kütusefirmade kasumimarginaal.
Suurim erimeelsus oli õliliidul võrreldes rahandusministeeriumi pakutuga ettepanek mitte tõsta diislikütuse aktsiisi järsult 2002. aastaks, vaid jõuda euronormide tasemele 2005. aastaks. Kui rahandusministeerium kavatses tõsta diislikütuse aktsiisi iga aasta 0,6 krooni, siis õliliit pakkus aktsiisimaksu tõusu 0,4 krooni aastas.
«Tegemist on sotsiaalse kütusega, sest diislit kasutavad peamiselt põllumehed,» ütles Henn Pärn.
Mart Opmanni sõnul on kütuseaktsiisi seaduse mõte määrata aktsiisimaksude tõus ära kuni 2002. aastani. «Tahaks lõpetada iga-aastase aktsiisi tõstmise arutelu,» ütles ta. Rahandusministeerium soovib, et seadus jõustuks 1. detsembril.
Seotud lood
Hiljuti miljonäristaatusesse jõudnud investor Rahakratt hoolimata finantsvabadusest priiskama ei kuku – luksusautode kollektsiooni omamise asemel sõidab ta ringi rendiautoga ning seetõttu pole ta ka eriti kursis palju furoori tekitanud automaksuga.