Tööstuses 1995.--1996. aastal tõusu ju praktiliselt ei olnud. Selle ühe protsendi, mida näidati, võib väga vabalt kanda selle arvele, et amortisatsioon on põhivahendite madala hinnangu tõttu väga väike. Tööstus on pidevalt stagneerunud.
Nüüd lõpuks on see suurem erastamise ja ümberkorralduste aeg läbi, ettevõtted on stabiilsemasse keskkonda sattunud ja inflatsioon on sellisel tasemel juba, et ettevõtetel on võimalus oma tegevust põhjalikumalt planeerida ja ette kujundada. Kui pärast tõesti väga suurt langust ja siis pikka stagnatsiooniperioodi see seitsmeprotsendine kasv tuleb, siis midagi enneolematut see ju ei ole. Nii et ma pean sellist prognoosi tööstuse koha pealt igati realistlikuks.
Sellepärast, et kui ta nüüd ka tõusma ei hakka, siis ei hakka ju enam kunagi tõusma.
Aasta algust hinnates ei oska ma üldaspektidest muud öelda, kui seda, et sel aastal ka inflatsioon kindlasti jätkub. Sest raha sissevool riiki jätkub, ei tule seda kardetud raha väljavoolu, mida ma ka ise kardan, kui ta ükskord tuleb.
Eesti SKP tänavu seitse protsenti ei kasva. Kasvab küll, aga ma arvan, et see kasv on 5,5--6 protsenti. Väga optimistlik prognoos, sest ma olen optimist.
Seitset protsenti ei saavutata seetõttu, et tootmise tsükkel on palju pikem, kui SKP aastane arvutamine ette näeb ning investitsioonid, mis on tulnud viimastel aegadel sisse, ei hakka tööle kohe, vaid nende käimapanemiseks on vaja aega. Sest ka turule ei saa kohe ja turul polegi nii palju auke, kui me arvame.
Sellise tulemuseni -- seitse protsenti --võime jõuda, ainult et see on jällegi raske, sest kõik kasvud arvutatakse eelmise aasta tasemest. See on juba hiina ime -- kümme protsenti ja rohkem. Me oleme majanduskasvu poolest ikka rohkem Euroopa moodi -- kolm, neli... Viis on juba väga hea, viis ja pool -- haruldaselt hea.
Aasta alguse majandusarengut Eestis hinnates pean ütlema, et areng on olnud ebaühtlane.
Kiiremini läheb teenindus, kogu teenindussfäär. Maha jääb tootmine. Põhjus on ikka seesama, et teenindustsükkel on alati lühem kui tootmistsükkel.
Seotud lood
Eesti eraisikutele suunatud pangahoiuste turu kokkuvõte näitab, et säästuhoiuste osas, kus hoiustaja saab mõne päevaga oma raha ilma intressi kaotamata taas ise kasutusse võtta, erinevad pankade intressipakkumised üle kahe korra - alates Citadele pakutavast 1,5 protsendist aastas kuni Bigbanki pakutava 3,3% protsendini aastas.
Enimloetud
4
“Tema jaoks on eestlased ahvikari”
Viimased uudised
Enam kui pool majandusest sõltub loodusest
Hetkel kuum
“Tema jaoks on eestlased ahvikari”
Tagasi Äripäeva esilehele