Majandusminister Jaak Leimannil on ridaelamu Tallinnas ja individuaalelamu Harju maakonnas. Leimann ise kommenteeris, et tänaseks on talle kuuluv ridaelamuboks kinnistusraamatusse kantud ja ta nimetas seal kirja pandud kinnistu väärtuseks 1,6 miljonit krooni. «Mis ta tegelik turuväärtus on, ma ei tea,» lisas Leimann.
Harju maakonnas on Leimannil 7,5x9meetrine Ants-tüüpi suvemaja. See on ehitatud 1980. aastate alguses ja nüüd vormistan selle ümber ära ka 1,5 hektari suuruse krundi, ütles Leimann.
Leimannile kuulub ka endanimelise konsultatsioonifirma J.L. Konsultatsiooni OÜ 400 osakut koguväärtusega 40 000 krooni ja veebruari lõpu seisuga 46 ASi Saku Õlletehas aktsiat. Leimann oli varem ka Saku õlletehase juhatuse esimees. Peale põhisissetuleku saab majandusminister lisatasu erastamisagentuuri nõukogu juhtimisest.
Leimann on võtnud Tallinna Pangast laenu 500 000 krooni eest.
«Ma olin enne ministriks saamist viis aastat eraäris ja ma teenisin seal hästi,» lausus Leimann. «Ma ei näe põhjust oma vara varjata.»
Leimann lisas, et praegu on majanduslike huvide deklareerimine veel puudulik jega anna täit pilti ametnike vara suurusest. «Nõrk on aktsiate pool,» väitis Leimann.
Tema sõnul ei saa praeguste deklaratsioonide põhjal otsustada, kui palju on mingil isikul tegelikult aktsiaid, sest need firmad, kus inimesel on osalus, on võinud soetada teiste ettevõtete aktsiaid ja see ei kajastu deklaratsioonides.
Rahandusminister Mart Opmannile kuulub ehitusjärgus olev ridaelamuboks Sakus ja lõpetamata elamu Kernu vallas. Peale selle kuulub talle korter Tallinnas.
Opmann saab lisatulu erastamisagentuuri nõukogu ning põllumajandus- ja maaelu krediteerimise fondi töös osalemisest, samuti loengutasude näol. Märtsi alguse seisuga ei kuulunud Opmannile ühtegi aktsiat.
Kaks elamut Jõgeva maakonnas kuulub keskkonnaminister Villu Reiljanile, peale selle on tal 161 500 krooni eest metsatööstusega seotud ASi Laudor ja ASi Lepa aktsiaid.
Aasta tagasi kuulus keskkonnaministrile 330 000 krooni eest kuue ettevõtte aktsiaid. Reiljani nimele oli aasta alguses registreeritud kaks autot, 1989. aasta VAZ 21061 ja aasta vanem Ford Sierra.
Peale Jaak Leimanni on endanimelise firma aktsiad ka justiitsminister Paul Varulil. Varulile kuulub 51 nimelist aktsiat advokaadibüroos Paul Varul nimiväärtusega 1000 krooni. Peale selle on justiitsministril elamu Luunja vallas ja tema kaasomandis 36 hektari suurune maatükk koos hoonetega Tõlliste vallas.
Paul Varul teenib lisatulu oma advokaadibüroo dividendidest, samuti saab ta intresse laenulepingust advokaadibürooga. Varulil on ka pool erakorralise professori kohta Tartu ülikoolis.
Kõige enam erastamisväärtpabereid on ministritest põllumajandusminister Andres Varikul, kelle kontol on 60 000 EVP-krooni. Peale selle oli tal veebruari lõpus üks 16 000kroonine OÜ Valdeku PTLi osatäht.
Varikule kuulub koos oma abikaasaga elumaja ja kõrvalhooned Paikuse vallas ning 1992. aasta Audi 80.
Teede- ja sideminister Raivo Vare on 114 ruutmeetri suuruse ridaelamuboksi omanik Tallinnas. Talle kuulub 250 Tallinna Panga aktsiat, mille eest võiks praegu saada veidi üle 20 000 krooni. Vare oli varem Tallinna Panga haldusdirektor.
Teede- ja sideminister on 74 Hüvitusfondi III seeria obligatsiooni omanik 28. veebruari seisuga. Vare kontol on 20 426 EVP-krooni ja talle kuulub sõiduauto VAZ 21095.
Ministritest on kõige enam laenu võtnud kaitseminister Andrus Öövel, kelle 600 000kroonine laen pärineb Hoiupangast. Endine eurominister Andra Veidemann on liisinud ASi Ühisliising vahendusel sõiduauto Ford Mondeo 100 000 krooni ulatuses.
Kõige vaesem minister on esitatud tuludeklaratsioonide järgi sotsiaalminister Tiiu Aro, kellel pole ei kinnisvara, autot, laene, varalisi kohustusi ega lisatulu.
Riigi Teataja lisas ei ole avaldatud regionaalminister Peep Aru, haridusminister Mait Klaasseni ja siseminister Robert Lepiksoni deklaratsiooni, kes astusid ministriametisse hiljem.
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.