Võimsus määrab paberipurustaja hinna

Paberipurustaja hind sõltub eelkõige seadme võimsusest ja salastatuse astmest. Väiksema võimsusega paberipurustaja, kuhu korraga võib panna väiksema hulga pabereid, saab kätte odavamalt. Nii maksab näiteks Infotargas saada olev paberipurustaja, kuhu võib korraga sööta vaid viis A4-formaadis lehte, 1790 krooni. HSM 411.1, mis on suuteline vastu võtma 35--40 lehte, maksab aga ligi 60 000 krooni. Esimest seadet on soovitatav kasutada ühel või kahel töökohal, kus väga suurt purustamist vajavat paberihulka ei tekigi. Viimane on tarvilik firmas, kus tekib juba suuremas koguses purustamist vajavaid dokumente.

Purustaja tuleb valida kontorisse firma vajadusi arvestades -- sugugi mitte igas kontoris pole paberipurustaja tingimata tarvilik. Enne seadme soetamist tuleb selgeks teha, kui võimast seadet vajatakse, milline peab olema salastatuse aste, st kui suured on purustamisjärgsed jäätmed.

Salastatuse astme järgi jaotatakse paberipurustajad viide klassi, kusjuures väiksem number näitab suuremat paberitükki. Seega purustab viienda astme paberihunt dokumendi kõige väiksemateks tükkideks, mille suurus on väiksem kui 10 mm².

Lisaks peaaegu võimatule infolekkele on kõige suuremat konfidentsiaalsust võimaldava paberipurustaja eeliseks seegi, et paberitükke mahub jäätmekasti enam ning kast ei täitu liiga kiiresti.

Esimese ja teise salastusastmega paberipurustajad ei tükelda paberit ristkülikukujulisteks tükkideks, vaid ribadeks. Esimese astme puhul on riba laius 12 mm, teise astme puhul 6 mm. Kolmandast astmest alates lõikab purustaja paberi teistpidi tükkideks.

Enamikul pakutud paberipurustajatel on uksega jäätmekast. Sellisel masinal ei pea kasti tühjendades rasket purustussüsteemi ära tõstma ja põrandale sattunud tolmu ning paberitükke hiljem koristama.

Enamik paberipurustajaid on võimelised purustama väikesi kirjaklambreid -- neid, mida klammerdajaga paberisse lüüakse.

Traadist kõveraks keeratud kirjaklambrid tuleb paberi küljest ära võtta, et mitte paberipurustajat ära rikkuda.