Tallinna vanalinnas asuv St Mikaeli kirik kuulub eestirootslaste kogudusele aastast 1733. Viimane jumalateenistus peeti seal 1944. a. Nõukogude okupatsiooni ajal kasutati seda raskejõustiku hoonena ning pärast Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia Tallinna-visiiti anti kirik 1992. a kogudusele tagasi.
Eestirootslased on otsustanud rajada sinna peale kiriku ka oma kultuurikeskuse, kuid kehvas seisus hoone laguneb rahanappuse tõttu ja kogudusel on oht ilma jääda ka heast krundist kiriku kõrval. Sellel 600m² maa-alal asus enne sõda pastoraadihoone ja korterid, eestirootslaste rahvakool ning eestirootslaste organisatsiooni Svenska Odlingens Vänner kontor ja raamatukogu. Kõik see purunes 1944. a märtsikuu pommirünnakus.
Rootsi Kiriku keskjuhatus laskis 1993. a ekspertidel uurida kiriku seisukorda. Need jõudsid järeldusele, et kiriku taastamiseks oleks vaja ligi paarkümmend miljonit Eesti krooni, mida kogudus üksi ei suuda kuidagi hankida. Seni on St Mikaeli kirik saanud Rootsist väiksemaid toetusi hädapärasteks remonditöödeks, kuid probleemi see ei lahenda.
Kirikunõukogu esimees Ivar Boman on pöördunud abipalvega ka Rootsi ärilehe Dagens Industri poole, kes on sellele reageerinud ning pöördunud oma reklaamiandjate ja lugejate poole üleskutsega toetada eestirootsi kultuurikeskuse taastamist.
St Mikaeli kiriku nõukogu aktiivne esimees Ivar Boman on huvitava elukäiguga. Nagu ligi 8000 eestirootslast oli ta 1943. a sunnitud 12aastasena lahkuma Eestist laevaga Rootsi. Elu ja töö on viinud teda paljudesse riikidesse. Ta on muu hulgas töötanud Saudi Araabias Gulf Agency Company tegevdirektorina ja Taanis, Saksamaal, Portugalis, Etioopias, Kreekas ja enne Eestisse naasmist pikka aega Portugalis, kus ta oli kinnisvarakonsultant ning välismaalastest kinnisvaraomanike organisatsiooni peasekretär. Portugalis olles pakuti talle ka Eesti aukonsuli kohta Portugalis ja Hispaanias, kuid majanduslikel põhjustel ta keeldus sellest.
1994. a otsustas Ivar koos abikaasa Theaga naasta Eestisse, kus ta pärast St Mikaeli kiriku nõukogu esimeheks saamist ongi võtnud kiriku taastamise tõsiselt käsile. DI
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.