Eesti suurpangad hauvad liitumismõtteid

Eesti ahtal pangandusturul kestev heitlus väheste klientide pärast on jõudmas etappi, kus suuremad pangad ei taha ja väiksemad ei saa enam endistviisi äri ajada. Arenemise ja edukuse nimel üritatakse kanda kinnitada piiri taga, nagu seda on teinud Lätis Hansapank, või mõlgutatakse ühinemismõtteid, nagu seda võib kuulda Hoiupangast ja Tallinna Pangast.

Äripäeva arvates on pankade arenemis- ja ühinemisponnistused igati teretulnud, sest need korrastavad turgu. Selgem turusituatsioon on meeltmööda aga hoiustajatele ja investoritele, kes on aeg-ajalt pidanud oma raha mõne panga langemise või väärsammude kartuses ümber paigutama.

Head meelt tunneksid kindlasti samuti Eesti Pank ja vabariigi valitsus, kellele on kommertspankade senine lühike eluiga üksjagu peavalu valmistanud.

Sügiseks võib siinne pangandusturg olla tublisti muutunud, kui Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal ja Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg praegustest sõpradevahelistest konsultatsioonidest liitumisläbirääkimisteni jõuavad. Liitumisel tekiks Eesti suurim, ligi üheksa miljardi kroonise bilansimahuga pank, mis astuks senisest liidrist Hansapangast pika sammuga mööda.

Hoiupanga ambitsioonist liita endaga Tallinna Pank võib igati aru saada. Eesti pankadel pole kasvuruumi ja nii on Hoiupankki pidanud siit kaugemale, Leetu vaatama. Kui selgus aga, et Leedus polegi panka, millega tahaks ennast õieti siduda, tekkis oht, et töötajatel kaob motivatsioon ja areng osaliselt peatub.

Nii oleks Tallinna Panga liitmine justkui värskeks hingetõmbeks, millega tungitakse osaliselt ka konkurentide marjamaale, sest Tallinna Pank on suuresti ettevõtjate raha hoidmise ja pööramise koht.

Oma osa Hoiupanga ambitsioonides on kindlasti ka juhatuse esimehel Olari Taalil isiklikult, kes näeks heameelega enne eralooduskaitseala radadele asumist ja pangatöölt lahkumist, kuidas i-le liitumisega rasvane täpp peale pannakse.

Tallinna Pank suhtub liitumisse skeptilisemalt, sest kardab, et üks Hoiupanga Rootsi-poolseid osanikke, Swedbank, esimese lihtsalt alla võib neelata. Kartused võivad ju põhjendatud olla, kuid liitumine tuleks likviidsusprobleemide lahendamise huvides Tallinna Pangale tulevikus kindlasti kasuks.

Pankade kliendid ja aktsionärid võivad olla mureta, sest vaevalt Eesti Pank liitumise korral osapooltel mingeid jõhkraid võtteid kasutada laseb. Raha ja aktsiad säilivad või tehakse hoopis uus aktsia, mille väärtus liitumisprotsessi tulemusena eelduste kohaselt tõuseb.

Eesti pangandusturu areng on olnud kaunis valuline. Ning seda peamiselt selle tõttu, et mitmed pankurid pole suutnud enda mätta otsast kaugemale vaadata ja eneseuhkust alla suruda. Praeguses situatsioonis võidab see, kes suudab paindlikum olla ja aru saada, et väike kaotus võib olla suure võidu algus.