Aktsiarisk viis Maapanga krahhi äärele

Börsikrahhis sai suurematest pankadest kõige rängema hoobi 1,7 miljardi kroonise varade mahuga Maapank, mille aasta jooksul teenitud kasum haihtus täielikult, sundides suuremaid aktsionäre enne aastavahetust pangale uut juhtkonda otsima. Maapank oli võtnud üldisest börsivaimustusest kantuna ülisuure aktsiariski, mis ületas panga omakapitali septembris rohkem kui kaks korda.

Aasta lõpus sai Maapank hakkama aga tõelise imega, mis päästis panga äriseisu. Pank vahetas oma ligi 400 miljoni kroonise aktsiaportfelli märksa vähem riskantsete Hansapanga võlakirjade vastu. Tehingu osapooled olid Maapank ja Hansapank, võlakirjade tähtaeg on kuus aastat.

Tehing annab Maapangale võimaluse 200 miljoni kroonine aktsiakahju kuue aasta jooksul tagasi teenida. «Tulime supist välja üsna korralikult,» kommenteerib Maapanga juhatuse esimees Arvo Sarapuu tehingut. «See on ka väike peamurdmine konkurentidele, kuidas pank välja tuli ja kellega õnnestus tehing teha.»

Maapanga suuraktsionäri, Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD) esindaja Andre Küüsvek tunnistab, et vahetustehingu üks initsiaatoreid oli EBRD. Küüsveki sõnul oli tehingu eesmärk anda Maapangale aega oma finantsseisu stabiliseerida.

Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus tunnistab, et tegu oli erakordse suletud emissiooniga, mille käigus emiteeriti vahetusvõlakirju ja millest avalikkust ei teavitatud. Tema sõnul Hansapank tavalisest suuremaid riske ei võtnud. Võimalikud riskid on maandatud keerukate finantsinstrumentidega, seletab ta.

«Igal juhul pole sellel tehingul mingisugust poliitilist eesmärki,» kinnitab Lõhmus.

Arvo Sarapuu sõnul on vahetustehingu tulemusel Maapanga äriseis korralik. Eile avalikustatud majandustulemuste kohaselt teenis Maapank eelmisel aastal viis miljonit krooni kasumit, kuigi pank jäi detsembris 8,9 miljoni krooniga kahjumisse.

See on Maapangale palju parem stsenaarium, kui oleks olnud ligi 200 miljoni kroonise aktsiakahjumi allaneelamine. Sisuliselt oleks see tähendanud Maapanga pankrotti, sest panga omakapital on ainult 190 miljonit krooni.

Ajal, kui aktsiahinnad olid eelmise aasta augustis tipus, iseloomustas Maapanga nõukogu esimees Malle Eenmaa panga finantsdivisjoni juhti Ahti Ahot ja investeeringute juhti Ain Kelust kui võimekaid finantsiste, kelle käe all pidi Maapank täitma 25 miljoni kroonise kasumiprognoosi. Aktsiahindade tõusu harjal purjetanud pank teenis esimese üheksa kuuga 21 miljonit krooni puhaskasumit.

Novembris, kui Tallinna Pank tegi teatavaks börsikrahhist saadud suure kahju, rääkis Maapanga juhatuse nõunik Urmas Glase panga investeeringute vähesest riskist. Ta väitis, et Maapanga aktsiainvesteeringute risk on kaetud tulevikutehingutega ja pangal pole praktiliselt midagi võimalik kaotada.

Täna tunnistab Glase, et pank suutis hädavaevu lõpetada aasta kasumiga. Samas kinnitas ta BNSile, et nüüd peaksid lõppema konkurentide spekulatsioonid Maapanga ülisuurest aktsiaportfellist. «Me pole oma aktsiaportfelli peitnud tütarfirmade bilanssi,» kinnitas ta.

Koos kasumiga on Maapangast lahkunud ka panga juhatuse liikmed Ahti Aho ja Ain Kelus. Ühe Eesti suurema panga töötaja kinnitas, et Kelus ja Aho läksid investeerimistegevusega nii kaugele, et kasvatasid panga varade arvel ka oma isiklikku aktsiaportfelli.

Panga juhatuse esimees Arvo Sarapuu kinnitab, et ega «mehed ilmaasjata kinga ei saanud». Tema sõnul jätkuvad detsembris alanud suured kaadrimuudatused ka sellel kuul, et tagada uute ja võimekate töötajate abil Maapangale aasta lõpuks kolme miljardi krooni suurune varade maht.

Sarapuu peab samas vähetõenäoliseks, et Maapanga uus töötaja võiks olla tema konkurent panga juhatuse esimehe kohale, Hoiupanga juhatuse aseesimees Üllar Jaaksoo. Jaaksoo on üritanud kahel korral saada Maapanga tegevjuhiks.

Hoiupanga juhatuse esimehe Aare Kilbi sõnul on Jaaksoo soov asuda juhtima Maapanka puhtalt tema isiklik asi, millele Hoiupanga juhatus risti vastu ei seisa. Kilp usub, et Jaaksood on kutsunud panga juhiks EBRD esindajad, sest välispank on huvitatud Maapanga paremast käekäigust.

Kilp tunnistab, et Hoiupangal pole küll mingit huvi Maapanga omandamise vastu. «Kui meile oleks panka pakutud ja me oleksime tahtnud, oleksime võinud Maapanga kiiresti üle võtta,» kinnitab ta samas.

Aare Kilbi sõnul võisid Maapanga raskused tekkida sellest, et kuni oktoobrini levis mitme pangajuhi seas arvamus, et börs on koht, kus iga loos võidab.

«Kui Hoiupank oleks liigselt riske võtnud, poleks suudetud detsembris välislaenudena sisse võtta 1,3 miljardit krooni,» toob Kilp võrdluse. Suur laenusüst asendas aga Hoiupanga oktoobrisse planeeritud eurovõlakirjade emissiooni, mis kogu maailma tabanud rahakriisi tõttu tegemata jäi.

Suurtest aktsiariskidest on loobunud Maapanga kõrval ka Ühispank, kes kaotas börsikrahhi tagajärjel ligi 70 miljonit krooni. Ühispanga kapitaliturgude direktor Margus Kangro märgib, et pank oma investeeringuid koguväärtuses ei vähenda, kuid väheneb aktsiate ja panga varade suhe. Tema sõnul on Ühispank kulutanud üle 20 miljoni krooni reservide moodustamiseks, et uue börsikrahhi korral ei tuleks enam üllatuda.

ERA Panga juhatuse esimees Jaak Kiiker ütles enne börsikrahhi, et aktsiainvesteeringud on väiksematele pankadele võimalus, kuidas tihenevas pangandussektoris vee peale jääda. ERA Pank suutis oma aktsiatest õigel ajal lahti saada.

Börsikrahhi elas suhteliselt kergelt üle vaid Hoiupank, sest panga ligi 200 miljoni kroonine aktsiarisk oli panga omakapitalist ligi kuus korda väiksem. Hoiupank ja Hansapank olid ka ainsad suurematest kommertspankadest, kes jätsid pärast finantskriisi eelmise aasta kasumiprognoosid muutmata.