Euroopas alanesid börsiindeksid keskmiselt 2--5%. Põhjamaade pealinnade börsidel oli rekordlangus, indeks alanes seal 3--4,9%. Enim ehk ligi 5% kukkus Oslo börsi indeks, mis aasta algusega võrreldes on tagasi läinud 10%. Stockholmi börsil oli see viimase viie aasta suuruselt kolmas ühepäevalangus (4,1%). Stockholmi börsi analüütikud rõhutavad, et lähiajal on väga palju riskitegureid, sest keegi ei tea õieti Aasia kriisi tegelikke tagajärgi ning kuidas need võivad Rootsi firmasid mõjutada.
Euroopa suurim aktsiaturg London langes esmaspäeval turgude avanedes üle 2,5%, kuid päeva jooksul toibus ja jäi pidama kahel protsendil. Frankfurdis ja Pariisis langesid juhtivad indeksid üle kolme protsendi.
Kohaliku dollari kaitseks kõrgele tõusnud intressimäärad ning Aasias väljaspool Jaapanit suurima investeerimispanga Peregrine Investment Holdingi pankrot vallandas languse Hongkongi börsil. Hongkongi Hang Sengi indeks kukkus 8,7% ja jõudis tasemele, kus ta ei ole käinud alates 1995. a märtsist. Viimase kümne päevaga on Hongkongi indeks kaotanud oma väärtusest 24% ja Singapuri indeks ligi 30%.
Peregrine oli Aasia edukamaid panku ja peamine laenuandja Aasia firmadele. Probleemid tekkisid siis, kui selgus, et ta on andnud 200 miljonit dollarit laenu Indoneesia taksofirmale Steady Safe. Kaks kuud tagasi oli ?veitsi pank Zürich Group sõlminud eellepingu Peregrine'i aktsiate ostmiseks 200 miljoni dollari eest. Kui Indoneesia laen teatavaks sai, loobusid ?veitslased tehingust. Analüütikud ennustavad, et Peregrine'i juhtum halvendab Hongkongi mainet Aasia finantskeskusena.
Tokio börs kukkus viimase 2,5 aasta madalaima tasemeni. Nikkei alanes esmaspäeval 2,21% ja jõudis 14 664,44 punktini, mis on indeksi madalaim tase alates 1995. a juulist.
Vaba langus Hongkongi börsil, millele lisanduvad Jaapani jeeni nõrkus ja Indoneesia majanduse raskused, vallandab uue rünnaku Hongkongi dollarile, mis on endiselt seotud USA dollariga ega ole erinevalt naabermaade valuutadest seni nõrgenenud.
Vene juhtivate aktsiate hinnad langesid esmaspäeva õhtuks 15--20% ning turu käive kasvas. Trinfiko diileri Ilja Goltsovi sõnul toimus turul terve päev aktsiate agressiivne müümine, kusjuures müügisurve tuli nii Vene kui välisinvestoritelt.
Diilerid seletasid langust Vene aktsiaturul üldise kukkumisega maailma aktsiaturgudel.
«Esmaspäevane olukord Vene turul meenutas möödunud aasta oktoobri sündmusi, mil hinnalangus oli suur ja mitme aktsia hinnatase lähenes minimaalsele,» ütles indeks XX diiler Aleksandr T?izov.
Suur müügisurve ning noteeringute alanemine viis RTSi indeksi esmaspäeva õhtuks alla lubatud piiri, mistõttu kauplemine peatati pooleks tunniks. Vene kauplemissüsteemi RTS käive oli esmaspäeval 94,1 miljonit dollari. RTSi indeks langes 14,35% ja jäi pidama 319,02 punktil.
Ulatuslik kukkumine maailma aktsiaturgudel tõmbas esmaspäeval kaasa ka Balti börsid. Suurima languse tegi läbi Tallinna börs, kus Talse indeks kukkus 10,32 protsenti.
Dow Jonesi Riia börsi indeks kukkus esmaspäeval 1,73% ning turu käive kasvas reedega võrreldes üle kahe korra ja oli 446 563,07 latti.
Enamik Leedu juhtivatest aktsiatest suutis hoida keskturul möödunud nädala taset, kuid otsetehingutes olid hinnad palju madalamad, ütles Vilniuse Panga maakler Kestutis Kvainauskas.
Leedu börsi ametliku nimekirja aktsiate keskturu hindade liikumist kajastav Litin- indeks kerkis 0,74 protsenti, kuid A-nimekirja aktsiate hinnaliikumist kajastav Litin- A kukkus 1,38 protsenti.
Eesti maaklerite sõnul põhjustasid vabalanguse endiselt süvenevad majandusprobleemid Aasias ja sellest tingitud rahutus kogu maailma finantsturgudel. REUTERS-INTERFAX-DI-BNS-ÄP
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.