• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 26.02.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas on vaja saata Eesti üksused Pärsia lahe piirkonda?

Et Eesti suudaks näida tõsiseltvõetava part-nerina NATO riikidele ja USA-le eelkõige, on põhimõtteline toetus sedalaadi operatsioonides vajalik. Teine asi on, kui palju ja millised mehed täpselt.
Kui Pärsia lahel peaks sõjaks minema, siis on selge, et põhilise sõjalise vastutuse kannavad niikuinii Ameerika Ühendriigid. Aga n-ö moraalne ja sümboolne toetus on ka meie poolt vajalik. NATO on struktuur, kus põhilise vastutuse sõjalistes küsimustes kannab samuti USA, aga ta on valmis seda kandma ainult juhul, kui näeb, et ka tema partnerid on valmis osa vastutusest enda peale võtma.
Ilmselt neid sinna saata ei tule, vaadates sündmuste arengut. Riigikaitsenõukogu otsus on õige, sest kui me ei osuta ise abi maailmas puhkevate kriiside reguleerimisele ja ei osale n-ö üldise julgeoleku loomises, siis vaevalt et keegi võtaks tõsiselt meie võimalikku palvet meid kunagi aidata. Nii et maailm on, kas meile see meeldib või ei meeldi, üks suur tervik ja me peame siin mitte kõrvalt vaatama, vaid kaasa lööma.
Huvitaval kombel ma olen täheldanud, et Ameerika poolt pannakse sellist panust väga hästi tähele.
Ametlikku otsust veel ei ole. Riigikaitse-komisjon on ridamisi koosolekuid pidanud, et selgitada välja kõik asjaolud: millised võiks olla juriidilised alused, rahalised kulutused ja asjakohased protseduurireeglid.
Ühest küljest oleme korduvalt deklareerinud oma soovi osaleda rahu ja julgeoleku tagamise rahvusvahelises koostöös. Oleme selles osas palunud abi ka sõpradelt, sh USA-lt. Paistab, et üht-teist õnnestuks meil ka tegelikult teha.
Veel ei ole selge, millised on Eesti kaitseväelaste võimalikud ülesanded, aga on arusaadav, et peaksime oma valmisolekut selgelt ka tegudes väljendama. Olukorras, kus me oma sõpradelt oleme kogu aeg tuge palunud ja ka saanud nii väljaõppe, varustuse kui rajatiste osas, me võiks omalt poolt kasvõi tahetki näidata.
Väga õige otsus. Välispoliitiliselt on meile ääretult oluline olla õigel poolel. Meie taotlus saada rahvusvaheline julgeolekugarantii NATO-lt või ELi struktuuridelt eeldab ka seda, et peame midagi vastu andma. Meile tekivad mingid kohustused. Julgeolekupoliitiliselt on ääretult oluline, et me võimalikult vara näitame oma otsusekindlust.
Tõenäosus, et sõjaks läheb, on väga väike. Nüüd tuleb seda käsitleda kui head võimalust suhteliselt reaalses olukorras õppuseks. Ja need, keda saadetakse -- erioperatsioonide grupp --, on rahvusvaheliselt väga tuntud. Tal on väga hea renomee.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele