Tallinna börs -- vaikne kuid lootustandev

Jaanuari keskpaigas alanud ühtlane langustrend näitas möödunud nädalal esimesi tõsisemaid mõranemise märke. Eelmise nädala alguseks oli 26 börsipäeva kestnud depressioon toonud ÄP indeksi 23,5% allapoole 15. jaanuari 861,05 punkti taset. Vabariigi aastapäeva tõttu päeva võrra lühemal nädalal jäi ÄP indeks üle kolme nädala esmakordselt plusspoolele, kerkides 2,3%, ja sulgus 680,05 punktil. Kas tegemist võib olla trendi pöördumisega on praegu veel vara ennustada. Mõningaid positiivseid arenguid võib aga märgata.

Kui eelmistel nädalatel oli juttu peamiselt kohalike spekulatiivsete investorite tegevusest ja pika sihiga välisinvestoritest ainult unistati, siis eelmisel nädalal oli selles vallas teatavat edenemist märgata.

Elava kauplemisega üllatasid positiivselt eeskätt mitmed tööstusaktsiad, mis on pikka aega varjus olnud. Eredamalt tõusis esile Norma aktsia, mille nädalakäive ulatus mitme suuremahulise tehingu toel üle 60 mln kr piiri. Ainsana suutis seda tulemust edestada turuliider Hansapanga aktsia. Suurimas tehingus vahetas neljapäeval omanikku 170 000 aktsiat, koguväärtuses ca 11 mln kr. See on siiski vaid umbes 1,29% ettevõtte aktsiakapitalist. Norma aktsia tegi nädalaga 6,25protsendise tõusu, kerkides 68 kroonile.

Võib aravata, et suuremahuliste tehingute taga oli mõni välismaine investor. Kohalik finantssektor on sügisesest likviidsuskriisist ja väärtpaberiturul juhtunust alles toibumas ja omaalgatuslikult selliseid tehinguid ette ei võtaks.

Jätkuvalt suur huvi valitses ka kommivabriku Kalev aktsia vastu. Möödunud nädalal 6,2% kerkinud aktsia on kasumiprognoosi teatamise järgselt viimase paari nädalaga kerkinud 42 kroonilt 60 kroonile ehk ca 43%, millega ta on edukaim aktsia viimasel ajal.

Tööstussektori päevakorda kerkimist on ennustatud juba pikka aega, seni pakkus likviidsem pangasektor investoritele aga märgatavalt rohkem huvi. Tööstussektori elavnemine võiks tuua börsile kaua oodatud stabilseerumise. Möödunud nädalal kasvas tööstussektori osakaal börsisüsteemi nädalakäibes varasemalt 10--15%-lt ligi 40-le.

Vaatamata positiivsetest arengutest tööstussektoris oli, on ja jääb trendi Tallinna börsil määrama pangasektor. Mõningaid positiivseid arenguid leidis aset ka siin.

Enamiku pangaaktsiate hinnad püsisid suhteliselt stabiilsed, liikudes ühe erandiga -- Forekspanga aktsia hind langes nädalaga 1,9% -- kõik siiski ülespoole. Teistest eristus selgelt Ühispanga aktsia, mis tegi nädalaga korraliku 7,02protsendise hinnahüppe. Analüütikud nägid tõusu peamise põhjusena edukalt käivitunud GDRide emissiooni. Emissiooni eduka lõpuleviimise korral saab pank omakapitali ligi 720 mln lisakrooni, likvideerides mõneks ajaks ilmselt täiendava rahavajaduse. Selle raha lisandumine lahendab mõningal määral kogu Eesti finantssektori likviidsusprobleeme.

Sel nädalal peaks huvi pangasektori vastu üleval hoidma võimalik veebruarikuu majandustulemuste selgumine. Kui oma tulemused avaldavad Hansa-, Foreks- ja Tallinna Pank, annab see turule veel ühe positiivse impulsi. Eesti pankade kasumeid mõjutavad väärtpaberiturud on veebruaris püsinud stabiilsed ja seega peaksid pangad olema kasumis.

Veel üks Eesti aktsiaturgu toetav fakt -- maailma suuremad börsid (ka Helsingi ja Stockholm) on tõusnud tippu ja võib arvata, et sealne raha hakkab nüüd otsima sobivat kohta arenevatel turgudel.