• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 12.03.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikontroll kritiseeris VEBi fondi

Fondi põhiülesanne -- lahenduste leidmine Eesti pankade ning teiste juriidiliste isikute nõuete rahuldamiseks endises NSVLi välismajanduspangas külmutatud kontode suhtes -- oli täitmata, märgib peakontrolör Sven Potapov oma otsuses.
Eesti Panga infojuht Andrus Kuusmann ütles, et VEBi fond ei saa asuda ülesannete täitmisele enne, kui selleks pole loodud eeldusi. Reaalne edasiminek on Kuusmanni sõnul aga võimatu ilma Eesti ja Vene valitsuse vahelise kokkuleppeta. «See on poliitiline otsustus.»
Kuusmann kinnitas, et Eesti Pank on tehnilised eeldused poliitilise otsuse tegemiseks loonud. Ta lisas, et Vene pool ei tunnista läbirääkimiste teise poolena VEBi fondi, vaid ainult Eesti riiki, mis on seni osutunud suurimaks probleemiks.
Möödunud aasta septembri lõpu seisuga oli VEBis külmutatud raha 846,7 miljoni krooni ulatuses. Kontrollitud perioodil ei olnud VEBis külmutatud raha üle Venemaa ja Eesti valitsuse vahel läbirääkimisi toimunud.
Riigikontroll tuvastas, et fondi bilansis oli 5,7 miljoni krooni võrra põhjendamatult suurendatud indentifitseerimata nõudeid ja vähendatud Vene residentide nõudeid.
VEBi andmetel oli Eesti ettevõtete võlg VEBile 29 miljonit USA dollarit ehk ligi 425 miljonit krooni. Enamasti on laenude tagastamise tähtajad juba möödunud.
Riigikontroll leidis, et arvandmeid Eesti ettevõtete täpsest tegelikust võlgnevusest ja VEBile tagastatud rahast fond ei oma.
Kuna VEB arvestab seni laenuintresse ja viiviseid, on oht, et mingil ajal laenusummad koos intresside ja viivistega võrdsustuvad külmutatud nõuete summaga, märgib Potapov. Seetõttu on oluline kiire lahenduse leidmine VEBi probleemidele.
Samas tunnistas riigikontroll, et kontrollimise käigus parandati bilanss ning kreeditoride register.
Kuigi 1996.--1997. aastal on fondi tegevus varasemaga võrreldes paranenud, polnud fond endiselt täitnud riigikogu otsust kutsuda kokku kreeditoride üldkoosolek. Ka oli valimata fondi juhatus, märgib Potapov. Fondi põhikirja muudatused ei ole riigikontrolli hinnangul kooskõlas riigikogu 1993. aasta otsusega VEBi fondi moodustamise kohta.
Eesti Pank on arvamusel, et otsus on osaliselt vananenud, kuid ei ole riigikogu poole pöördunud ettepanekuga otsust muuta. Riigikontroll tegi ettepanekud Eesti Pangale ja fondile puuduste kõrvaldamiseks. Otsus esitati teadmiseks rahandusministeeriumile ja riigikogu rahanduskomisjonile. BNS

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele