Kiievit külastanud IMFi delegatsioon teatas, et Ukrainaga jätkatakse dialoogi aprillis, kui vaadatakse, kas Ukraina on täitnud IMFi seatud laenutingimusi. Kokku on IMF lubanud Ukrainale laenata 585 miljonit dollarit, millest kinnipeetud osalaenu suurus oli 49 miljonit dollarit.
IMFi otsuse põhjuseks oli see, et Ukraina ei suutnud täita veebruari lõpuks seatud makromajanduslikke eesmärke. Ukraina ületas palkade ja pensionide võlgnevuse lubatud ülemmäära ja tema välisvaluutareservid kahanesid alla lubatud piiri, mille suurust ei ole teatavaks tehtud.
Pärast Aasia kriisi on investorite usaldus Ukraina vastu järjest vähenenud, mistõttu Ukraina keskpangal on tulnud sel aastal tagasi osta enam kui 800 miljoni grivna eest riiklikke obligatsioone. See on vähendanud keskpanga valuutavarusid enam kui 450 miljoni dollari võrra.
Selle aasta jooksul on grivna vahetuskurss alanenud 6% võrra. Lähenevad valimised on mõjutanud valitsust rohkem välja maksma suuri palga- ja pensionivõlgu, mis veelgi koormab eelarvet.
IMFi igakuised osalaenud on suhtelised väikesed ja järelikult ei ole nende tähtsus väga suur, kuid paraku sõltub IMFiga sõlmitud laenulepingu kinnipidamisest ka suuremate laenude saamine maailmapangalt ja rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt.
Euroopa Liit süüdistab Ukrainat selles, et too on andnud protestidest hoolimata Lõuna-Korea autotootjale Daewoo liiga suuri eeliseid ja sulgenud turu teiste autotootjate ees.
Daewoo ja Ukraina Avtozaz asutasid teatavasti mullu septembris ühisfirma, mis vabastati käibe- ja tulumaksust ning sisseveetavate detailide tollimaksust. Lisaks kustutas parlament Avtozazi 62 mln grivna suuruse võla. Vastutasuks kohustus Daewoo investeerima tootmisse 1,3 miljardit dollarit.
Äsja kehtestas Ukraina valitsus enam kui seitse aastat vanade autode riiki sissetoomise keelu ja teistele kõrge imporditolli. Ainuüksi viimase üheksa kuuga toodi Ukrainasse põhiliselt ELi liikmesriikidest 220 000 autot, millest ainult 7000 olid uued.
Euroopa komisjon väidab, et Daewoo soosimisega rikub Ukraina ELiga sõlmitud koostöölepingut, ja lubab kehtestada Ukraina autoosadele impordikeelu.
Ukraina niisuguse käitumise põhjuseks on soov saada välisinvesteeringuid, sest seitsme aastaga on riiki investeeritud kokku ainult 500 miljonit dollarit.
Analüütikute hinnangul kaasneb soodustuste andmisega Daewoole oht, et sarnaseid eeliseid asuvad taotlema ka teised tootjad. Näiteks juba praegu peab Daewoo läbirääkimisi 54,9 mln dollari investeerimiseks Kupjanski terasetehasesse ja nõuab ka seal analoogseid eelised, mida sai autosid tootma hakkav ühisfirma. FT-KL-STINA-ÄP
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.