ASi Meedik omaniku Sven Lindströmi sõnul moodustab haigekassast eraldatud raha ainult 9% kogu käibest ja kahe aasta jooksul on lepingu maht kasvanud vaid 4000 krooni võrra.
Lindström lisas, et loomulikult ei kata haigekassast eraldatud raha polikliiniku kulutusi. «Olen ise üks omanik, kuid mingit omanikutulu ei ole. Kasumit, mida jagada, pole samuti,» ütles Lindström.
Lindström lisas, et polikliinik ei ole võtnud pangalaenu ja samuti ei liisi AS Meedik aparatuuri.
Tallinna diakonissi polikliiniku peaarsti Kai Noore sõnul suudab polikliinik haigekassast eraldatud rahaga kinni maksta vaid patsientidele tehtavad analüüsid ja sedagi osaliselt. Põhisissetuleku moodustavad ikka visiiditasud ja raviteenus, ütles Noor.
Telliskivi perearstikeskuse tegevdirektori Kadri Ilvese sõnul sõlmis Tallinna haigekassa nendega lepingu seetõttu, et polikliinikus tegeldakse nahahaiguste raviga. Ilves lisas, et võrreldes eelmiste aastatega ei ole lepingute maht kasvanud.
Küsimusele, kas suured ravimifirmad toetavad erapolikliinikuid, vastas Lindström: «Jah, nad kingivad meile pastapliiatseid.»
Ilves ütles, et tänu ravimifirmadele tõuseb ainult arstide teadlikkus, patsientide suhtes ei muutu mitte midagi.
Tallinna haigekassa töötaja sõnul sõltub erapolikliinikutele antav raha raviteenuste ostu eelarvest. Kui see eelarve suureneb, saavad ka erapolikliinikud rohkem raha, selgitas haigekassa töötaja.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.