Eile teatas Euroopa komisjon ootuspäraselt, et rahaliiduga ühinemise tingimused täidab11 liikmesriiki.
«Me oleme jõudnud ajaloolise protsessi lõppfaasi,» ütles Euroopa komisjoni president Jacques Santer. «See oli pikk tee, mida ääristasid nii edu kui läbikukkumised.»
Seega on üleminek ühisele rahale ELi ligi 300 mln elanikule nüüd käegakatsutav reaalsus. Tegu on tähtsaima otsusega pärast bloki asutamist 41 aastat tagasi.
Eurotsooniga ühinevad Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Luxembourg, Holland, Portugal ja Hispaania.
Esimeses etapis minnakse ühisrahale üle arveldustes, euromündid ja paberrahad peaksid käibele tulema 2002. aastal.
Eile avaldas oma raporti tulevase rahaliidu kohta ka Euroopa keskpanga eelkäija Euroopa valuutainstituut (EMI). EMI teatas, et blokk on teinud olulisi edusamme, kuid mitmed täiendavad meetmed on siiski veel vajalikud -- ELi riikide keskmine riigivõlg on lubatust suurem ehk 71,1% SKTst ning mitu riiki vähendas nii riigivõlga kui eelarvedefitsiiti ühekordsete meetmete abil.
Vaatlejate sõnul aitab see Euroopa ühinemisele rohkem kaasa kui eelnenud 46 aasta jooksul tehtud jõupingutused. Euro näol sünnib valuuta, mis hakkab dollariga konkureerima reservvaluuta positsiooni pärast. AP-REUTERS-BNS
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.