Teismelised kasutasid ära Ühispanga kaardisüsteemi ebasünkroonsust
Teismeliste tegutsemisskeem oli lihtne. Avatud kontole paigutati suhteliselt suur summa raha, mille väljavõtmine pangas ja kasutamine mõnes ostukeskuses leidis aset üheaegselt. Kaupluses suurostu eest kaardiga maksev nooruk oli mobiiltelefoniga ühenduses oma kaaslasega, kes kohe pärast märguannet pangast raha välja võttis.
Ühispanga arendusdirektor Jaan Tamm ütles, et kaardipettused olid võimalikud autoriseerimiskeskuste mittesünkroonse töö tõttu. Tamm tunnistas, et autoriseerimiskeskusest saadud loa alusel sooritatud ostu ja selle järel kaardisüsteemi jõudnud broneeringu ajavahe ulatus üle minuti, mis andiski võimaluse pettusteks. Eelmise aasta augustis-septembris tehti ühe ja sama malli järgi kümmekond petutehingut ning tänavu veebruaris veel paar-kolm.
Jaan Tamme kinnitusel on autoriseerimisprotsessid viidud tänaseks sünkrooni, mis välistab eespool kirjeldatud kaardipettused. Maksekaarte kasutavatest kommertspankadest on Ühispank ainus, kes pole oma kaardisüsteemi liitnud pankadevahelise kaardikeskusega.
Ühispank on seni kasutanud ASi Inpass Eesti teenuseid, kelle hoida on ka panga kaardibaas. Koostööd alustati ajal, mil Ühispank võttis kasutusele VISA kaardi ning Inpass Eesti tagas rahvusvahelise side.
Ühispanga liitumine pankadevahelise kaardikeskusega on juba alanud ning peaks Jaan Tamme sõnul lõpule jõudma eeldatavasti tänavu juunis. Vanadelt süsteemidelt uutele üleminek oli Ühispanga arendusdirektori sõnul samuti üks põhjusi, miks pettused võimalikuks said.
Kaardikeskuse tegevdirektor Margus Aun tõdes, et Inpassi ja kaardikeskuse tehnilised süsteemid on erinevad. Kaardikeskuses kasutatav online-süsteem tagab selle, et tehingu tulem kantakse üheaegselt tehinguga ka kontole.
Aun ütles, et maksekaartide kasutamisel on nn õppeperiood juba möödas ja nüüd juba osatakse võimalikele petmiskatsetele vastu hakata. Katseid tehakse aga endiselt ja osa neist läheb siiski ka läbi, nentis ta.
Samas keeldus Aun ütlemast, kui palju ja kui suure summa ulatuses on kaardipettusi viimasel ajal toime pandud.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.