Konsolideeritud tulemused määravad suuna

Kogu eelmist nädalat läbivaks teemaks Tallinna börsil oli pankade märtsikuu kasumite ootus ja ehk rohkem isegi konsolideeritud tulemuste ootus. Kuna viimastega läheb veel aega (Hansapank avaldab esialgsete lubaduste kohaselt I kvartali konsolideeritud tulemused 17. nädalal), püsis börs äärmiselt loid ja stabiilne.

Väike kauplemishuvi, börsisüsteemi nädalakäive oli vaid 249,55 mln kr, tõi vaikselt allapoole ka aktsiate hinnad -- ÄP indeks langes nädalaga 1,62% ja sulgus neljapäeva õhtul 773,04 punkti tasemel.

Oma jälje turu aktiivsusele jätsid kindlasti ka lähenevad lihavõtted ja lõunanaabri konflikt Venemaaga.

Kuigi viimase mõju Eesti majanduskeskkonnale on hinnatud mitmeti, isegi kasulikuks (seni läbi Läti läinud kaubavood hakkavad nüüd liikuma Eesti kaudu), on Läti ja Venemaa konflikti mõju Tallinna börsil toimuvale selgelt negatiivne. Eesti ja Läti positsioon suhetes vene vähemusega on küllaltki sarnane ja on üsna iseenesest mõistetav, et väljastpoolt vaadates tekitab see ärevust ka Eesti väärtpaberituru suhtes. Kuigi langus Tallinnas polnud võrreldav Riia börsil toimunuga/toimuvaga, on üpris tõenäoline, et potentsiaalsed investorid mõtlevad üksjagu kauem, enne kui siia investeerivad.

Tuleb loota, et Lätis tekkinud kriisialge ei puhkeks tõsiseks kriisiks. Mõningaid positiivseid märke selles osas on ilmnenud. Peale Eesti on Lätit toetava seisukohaga välja tulnud ka siinse regiooni üks mõjukamaid riike, Rootsi. Veidi on oma esialgsetest järskudest seisukohavõttudest taganenud ka Vene poliitikud. Eesti edu võti praeguses situatsioonis on viimseni läbi mõeldud käitumine ja oskus säilitada külma närvi.

Siseriiklikult sõltub Tallinna börsi liikumine lähiajal peaasjalikult kommertspankade ja eriti Hansapanga konsolideeritud tulemustest.

Panga kolme kuu tulemused avaldasid möödunud nädalal Hoiupank, EVEA Pank ja Forekspank. Nädala alguses selguvad ilmselt Ühispanga ja Tallinna Panga tulemused ning reedel, 17. aprillil ka Hansapanga märtsi tulemused. Konsolideeritud majandusaruannete avaldamine lükkub ilmselt siiski järgmisse nädalasse.

Möödunud nädalal selgunud tulemused turule erilist mõju ei avaldanud. Hoiupanga 50,9 mln kroonine kasum on küll üle 10 mln krooni suurem kui möödunud aastal, kuid jääb aasta algul loodetust siiski märgatavalt maha. Samas paistab, et turu ootused kasumite osas on hetkel küllalt tagasihoidlikud. Hoiupanga aktsia hind kerkis nädalaga 31 mln kroonise käibe juures 1,43%.

Kuigi Hansapanga aktsia oli ligi 65 mln kroonise nädalakäibega taas börsisüsteemi enimkaubeldud aktsia, langes pangaaktsiate osakaal kogukäibes vaid 56%-le. Langus tulenes vähesest kauplemisest pangaaktsiatega, tööstusaktsiate nädalane kauplemismaht jäi tavapärasele 100 mln kr tasemele.

Väikese kauplemisaktiivsuse ja õrnalt langeva hinnataseme juures lisab optimismi tuleviku suhtes optsiooniturul toimunud muutus. Kui selle aasta kahel esimesel kuul kahanes optsioonituru maht eelmise kuuga võrreldes kaks korda, siis märts oli esimene kuu üle pika aja, kus maht jäi praktiliselt muutumatuks. Märtsis lõppes optsioonilepinguid ca 16,7 mln kr väärtuses ja samas mahus sõlmiti ka uusi, enamik neist kahekuulise tähtajaga. Optsiooniturul on seega usk ja võimalused taastumas. Kui optsioonituru mahu kasv jätkub ka aprillis, võib sellest loota positiivset impulssi ka aktsiaturule.