Karmimad turueeskirjad jõustuvad homme

«Meie eesmärk ei ole piirata kaupluste arvu, vaid seda, et tänaval ei kaubeldaks igasugu rämpsuga,» ütles majandusministeeriumi siseturu osakonna juhataja Tiit Maidre.

Kui suured turud oma territooriumil asuvad kauplemishooned ärikeskusteks ümber nimetavad ja kaupmeestele seal pinda rendivad, pole selles midagi taunimisväärset, tõdes Maidre.

Selline teguviis tagab Maidre kinnitusel ka kontrolli kaubeldavate toodete üle, samuti on kauplejad kohustatud maksma käibemaksu nagu iga teine kauplus.

Turuhoonete juurde jäävad alles ka avatud turud, kuid seal on lubatud kaubelda vaid nende kaupadega, mida eeskiri lubab, selgitas Maidre. Nii ei saa kontrollimatult müüa pikaajalisi tarbekaupu ega ka riknevaid toidukaupu.

Iga turuhoone kõrval kauplev müüja peab omama turupiletit, milles on loetletud müüdavate kaupade nimekiri, rääkis Maidre. Käibemaksu peavad selle eest tasuma vaid need, kes on käibemaksukohustuslased ehk kelle aastakäive on üle 250 000 krooni. «Tüüpiline turukaup jääb alles,» kinnitas Maidre.

Karmimate turul kauplemise eeskirjade täitmist hakkavad Maidre kinnitusel regulaarselt kontrollima selleks määratud instantsid. Määrus hakkab Maidre hinnangul toimima pikema aja vältel, selle mõju on võimalik hinnata poole aasta möödudes.

Homme jõustub kõikjal Eestis turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskiri, mis määrab, millega ja millistel tingimustel võib vabas õhus kaubelda.

Eeskiri karmistab tunduvalt toiduainete kvaliteedi- ja hügieeninõudeid ja keelab turgudel CD-plaatide, kassettide, tubakatoodete, arvutite ja televiisorite müügi.

Kohalikele omavalitsustele jääb määruse alusel endiselt õigus määrata turueeskirjad paikkonniti, kuid need peavad tuginema valitsuse määrusele.

Kauba müümine turgudel ja tänavatel peab olema vastavuses konkreetse kauba müümise nõuetega. Kohalikud omavalitsused peavad üldeeskirja järgi vastavalt müüdavatele kaubagruppidele turud ja müügikohad atesteerima. BNS