Möödunud nädala side ja kontoritehnika rubriigis (9. aprill 1998) testisime pooldigitaalseid automaatvastajaid. Nüüd võrdleme seda süsteemi teiste automaatvastajate tehnoloogiatega.
Automaatvastajate esimene põlvkond kasutas kassetil baseeruvat tehnoloogiat. Sellises automaatvastajas jäetakse oma teade ühele kassetile ja sisse tulev teade salvestatakse teisele kassetile. Selline süsteem on aeglane, sest oma teatega kasseti algusesse kerimine võtab aega, ning see mõjub helistaja rahakotile. Ka puudub seda laadi seadmetel kaugjuhtimise võimalus, seega ei saa enda telefonile helistades saabunud teateid kuulata. Teadaolevalt ei ole niisuguseid seadmeid meie kaubanduses saada.
Samm edasi tehnoloogia arengus on pooldigitaalsed automaatvastajad. Sellises seadmes salvestatakse oma teade digitaalselt mikroprotsessorile, sisenev teade aga salvestatakse kassetile.
Pooldigitaalse süsteemi eeliseks ongi jäetava sõnumi salvestamine kassetile, see võimaldab neid lihtsalt säilitada. Vanemates kasseti tehnoloogiaga seadmetes kasutati tavalist kassetti, uuemates ja pooldigitaalsetes automaatvastajates kasutatakse mikrokassetti.
Automaatvastajate kolmas põlvkond on täisdigitaalne. Täisdigitaalses seadmes salvestatakse nii oma teade kui ka sissetulev teade digitaalselt mikroprotsessorile.
Digitaalse automaatvastaja kasutamisel tekib kindlasti kaks probleemi. Esiteks on probleemne saabunud sõnumi säilitamine. Kuna teade on mäluskeemil, siis tuleb see sealt kuidagi sobivale helikandjale saada ning see võib osutuda keerukaks.
Teiseks probleemiks on jäetavate teadete suhteline lühidus kasseti ja pooldigitaalse tehnoloogiaga võrreldes. See tuleneb mäluskeemi mahust, mis tavaliselt on ajaliselt väiksem kui kassetil või mikrokassetil.
Tänu mikroprotsessori tehnoloogiale on pooldigitaalsel ja digitaalsel süsteemil kaugjuhtimise funktsioon, mis kasseti süsteemil puudub. Sellise funktsiooni abil saab mujalt enda telefonile helistades kuulata saabunud teateid.
Kõigi automaatvastajate puhul on üks sarnane lisafunktsioon -- käimasoleva kõne salvestamine.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”