Tallinna sadamad endiste juhtide käes

AS Tallinna Sadam on sõlminud laevade laadimis- ja lossimistööde lepingud mitmekümne operaatorfirmaga. Tallinna Sadam tegeleb praegu ise vaid 15 protsendi ulatuses opereerimisteenustega, ülejäänud on erafirmade käes, lausub Tallinna Sadama juhatuse esimees Enn Sarap.

Tallinna Sadama endine ekspluatatsioonitalituse juhataja Vladimir Volohhonski asutas kolm kuud enne ettevõttest lahkumist Muuga sadama tollivabas tsoonis ASi DBT. Ühtlasi on ta äriregistri andmetel selle ettevõtte juhatuse liige. DBT nõukogu liikmed on kahe kütusefirma esindajad, ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas ja ASi Scantrans juhataja Toomas Tuul. Operaatorfirma nõukogusse kuulub ka Venemaa raudteeministri poeg Rustam Aksjonenko.

Muuga sadama endine direktor Anatoli Kanajev on Muugal tegutseva ASi Ferry Terminaal üks asutaja. Kopli sadamas alustas käesoleval aastal tööd KS Stivideerimise AS, mille omanikke esindab Enn Sarapi kauaaegne tuttav, vandeadvokaat Aare-Heino Raig. Raig on esindatud veel vähemalt kahes operaatorfirmas.

Pensionil olev endine Tallinna kesklinna sadama direktor Boriss Popov ütleb, et esimene näide, kuidas erastada sadama vara ettevõtte töötajatega seotud erafirma kaudu, oli AS Stividor. Firma asutajaliige on Vladimir Volohhonski.

1994. aastal tegi Mart Laari valitsus Tallinna Sadama tollasele peadirektorile Peeter Palule ülesandeks lõpetada kesklinna reisisadama naabruses kivisöe laadimine. Vahetult enne seda oli Kopli sadama omanikuks saanud Tallinna Sadam, kes tegi seal vajalikke ettevalmistusi kivisöe ladustamiseks. «Kui oli valmis ehitatud sadam, loodi aktsiaselts,» meenutab Stividori sündi kesklinna kaubasadama endine direktor Valeri Balakin.

«Kivisöega tegeles Volohhonski, tema hoidis sidemeid Vene klientidega,» lisab Boriss Popov. Advokaadid Aare-Heino Raig ja Rein Niitsoo aitasid tema sõnul ette valmistada ühisettevõtet sakslaste ja venelastega, et Kuzbassi kaevanduste sütt läbi Kopli sadama Saksamaale vedada. «Millegipärast loobusid aga partnerid firma loomisest ja siis pakkusid äriidee läbi töötanud juristid oma teeneid,» lausub Popov.

Enn Sarap meenutab, et sakslastega koostöö plaan jäi katki tema esimestel tööpäevadel Tallinna Sadama direktorina. «Tuli teine firma, kes sama asja üle võttis,» räägib Sarap.

Küsimusele, kas Tallinna Sadama juhtkonda kuulunud Vladimir Volohhonski osalemine samal ajal ka Stividori omanikeringis pole kummaline, vastab Aare-Heino Raig: «See on tema probleem.»

Hoolimata teiste aktsionäride kinnitusest, väidab Volohhonski, et tema ei ole Stividori osanik. Kellele kui palju aktsiaid kuulub, teavad praegu vaid Stividori omanikud ise. Kaks aastat tagasi muudeti Stividori nimelised aktsiad esitajaaktsiateks.

Aare-Heino Raig kinnitab, et tema andis seejärel oma aktsiad üle välisfirmale, keda ta praegu esindab. Eelmisel sügisel toimunud aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokolli kohaselt kuulub Raigi esindatavale Carex Marketing Ltd-le 46 protsenti Stividori esitajaaktsiatest.

Ka vandeadvokaadi abi Rein Niitsoo kinnitab, et ta oli eraisikuna Stividori aktsionär kuni esitajaaktsiate vormistamiseni. «Praegu ei oska ma öelda, kas esindan kedagi või olen edasi osanik,» lausub Niitsoo. Hilisema täpsustamise käigus selgub, et Niitsoole kuulub 18 protsenti Stividori esitajaaktsiatest.

Arvamused, miks lõpetas Stividor oma tegevuse, lahknevad. Valeri Balakin, Stividori direktor kuni 1995. aasta lõpuni, kinnitab, et tema lahkudes oli firma heal järjel ja palgad olid korralikud.

«Minu ajal oli Stividoril seal operaatorfirmadest suurim kasum,» kõneleb endine sadama direktor Boriss Popov. Tonni söe laadimistasust maksis Stividor 30% sadamale, ülejäänu jäi firmale.

Tallinna Sadam katkestas Stividoriga lepingu eelmise aasta 1. oktoobril. «Nad hakkasid halvasti tööle,» põhjendab Enn Sarap.

Sarapi sõnul väitis Stividor, et maksud sadamale olid suured, kuigi Stividori rent ei olnud kõrgem kui teistel operaatorfirmadel. «Stividorile pandud tingimused ei olnud lõdvad,» täpsustab Sarap.

Aare-Heino Raig põhjendab raskusi sellega, et eelmisel aastal katkes ootamatult kivisöe vool Venemaalt, samal ajal pidi Stividor maksma sadamale endiselt renti.

«Sadam teatas ühel kenal suvepäeval, et ta lõpetab lepingu,» sõnab Rein Niitsoo. «Kui tal (Stividoril -- toim.) olnuks paremad naabrid, töötanuks ta seal veel kaua aktsionäride rõõmuks.»

Stividori naaber Kopli sadamas on AS Haltransa, mille juht Sergei Hadzi on Niitsoo ja Raigi väitel ebaõnnestunud ärimees, kes oma hädades teisi süüdistab.

«Ta pole oma terminaalis ligi kahe aasta jooksul suutnud vastu võtta veel ühtegi laeva ning ei soovi maksta Tallinna Sadamale kaubatasu,» on Enn Sarap varem Hadzi kohta väitnud.

Hadzi süüdistab omakorda Tallinna Sadama juhte, et 1996. aasta märtsis Kopli sadama direktorile Aleksei Skokovile esitatud taotlus koostöölepingu sõlmimiseks sadamaga seisis sadamas aasta ja neli kuud. Kopli sadam sõlmis Haltransaga lepingu raudtee kasutamiseks sadama territooriumil eelmise aasta detsembris kaheks nädalaks.

Sergei Hadzist sai Stividori aktsionär eelmise aasta augustis, poolteist kuud enne Stividori ja Tallinna Sadama vahelise lepingu lõppemist. Tema väitel likvideeritakse praegu Stividori, et varjata ametnike abiga sadama vara tasku pistmist. Hadzi on pöördunud Tallinna linnakohtusse, et saada Stividorilt põhjendus, miks oli firmal 1995. a 31,5 miljoni kroonise käibe juures ebamääraseid tegevuskulusid 22,1 miljonit krooni ja kust tekkis Stividori 3,9 miljoni kroonine võlg Mani saarel registreeritud Market Resources Ltd ees, mida esindab Aare-Heino Raig.

Hadzi arvates on kummaline kokkulangevus, et Market Resources Ltd asutas Kopli sadamas peagi uue operaatorfirma Vesiring, mille aktsiakapital on võrdne Stividori kahtlaste kulutuste ja võla summaga.

Aare-Heino Raig kinnitab, et Market Resources pole Stividoriga seotud. «Need skeemid on iganenud,» lausub ta.

«Mitte ükski audiitorkontroll ei teinud Stividori kohta märkust,» lisab firmat likvideeriv Valeri Balakin. Stividori audiitor AS Rimees on registreeritud samal aadressil Stividori asutaja Aare-Heino Raigi advokaadibürooga.

«Ma tahaks arvata, et Stividor on erand,» ütleb Enn Sarap, kes ei usu, et varsti võivad üksteise järel likvideeruda ka teised sadama operaatorfirmad.

«Meil ei ole ühegi teise firmaga olnud probleeme, jättes märkimata Haltransa,» jätkab Sarap. «Juhuse tahtel on nad kõrvuti. Nad on tõesti kaks musta lammast.»

AS Stividor oli Koonderakonna rahastaja riigikogu viimases valimiskampaanias. Erakonna valimiskampaania juht Vahur Glaase vastas tookord, firma tausta otsige ise.