Forekspanga õnnetu maja

Teisipäeval tõstis kraana Forekspanga katusele helikopterite väljaku ümberehituseks vajalikke detaile. Õnnetuseks läks 2,3 tonni raskune roostevabast terasest restide pakk lahti ja libises mööda hoone õuepoolset seina alla, kahjustades fassaadi ja lõhkudes aknaid.

Ehitustööde alltöövõtja ASi Scanweld nõukogu liige Rain Küttis ütleb, et tööinspektsiooni arvates põhjustas õnnetuse kraana troppide purunemine. Peatöövõtja ASi Merko Ehitus projektijuht Andrus Rebane hindab kahju vähemalt paarisajale tuhandele kroonile.

Kahju maksab kinni Merko Ehitus ise. Rebase sõnul oli ka alltöövõtjal õnnetuses oma süü, mistõttu Merko püüab neilt kahjutasu välja nõuda.

Tööõnnetuse üksikasjade selgitamiseks ja täpse kahjusumma määramiseks on moodustatud komisjon. Forekspanga turundusdirektor Ranno Pajuri ütleb, et kuna pangale pole märkimisväärset kahju tekitatud, ei tegele pangas sellega otseselt keegi. Panga kahju ei ulatu tema sõnul üle paarikümne tuhande krooni.

Ümberehitustööd panga helikopterite maandumisplatsil on vajalikud, sest praegu lennumasinad seda kasutada ei tohi, tõdeb Märt Kork lennuametist.

Ranno Pajuri väidab, et algselt anti projektile lennuametist kinnitus, ümberehitusi nõudvad muutused tekkisid hiljem. Maandumisplats on testitud ja kopterid said sinna maanduda küll, lisab Pajuri.

Lennuamet näeb probleemi teise nurga alt. «Kui oktoobris meie poole pöörduti, näis, et ehitatud oli kas tantsuplatsi või tenniseväljakut, aga kesklinnas paiknevaks lennuplatsiks seda küll pidada ei saanud,» räägib Märt Kork.

Kork ütleb, et rahvusvaheliste nõuete kohaselt peab maandumisplats vastama vastu võetavatele lennumasinatele ja ükski seal olev objekt ei tohi olla platsist kõrgem kui 15 cm. Ainuüksi maandumisplatsi piire oli 1,5 meetrit kõrge ja tulnuks maanduda nagu kaevu.

Rain Küttise sõnul on ehitustööd peatatud, sest pank otsustas teha suurema platsi, mis kannaks kuni kolmetonnist helikopterit.