Eesti riiklikus autoregistrikeskuses on tunda saabuvat kevadet -- märtsis kasvas sõidukite esmane registrisse kandmine tunduvalt.
Enim registreeriti sõidukeid ARK Tallinna büroos -- 855 (sh sõiduautosid 503), järgnesid Tartu 662 (sh sõiduautosid 590) ja Harju büroo 639ga (sõiduautosid 489).
Kokku võeti märtsis Eestis esmaselt arvele 22 mootorratast, 2531 sõiduautot, 491 veoautot, 32 autobussi ja 199 haagist.
Eelmise, 1997. aasta märtsiga võrreldes on tõus kõigi sõidukiliikide puhul üsna veenev.
Sõiduautode TOP 10 neli esimest on samad, mis veebruarikuus: esimene Ford 431, teine Opel 286, kolmas Volkswagen 263 ja neljas Nissan 172 sõiduautoga. Viiendale kohale on hüpanud eelmise kuu kaheksas -- Audi (159) -- ja kuuendana leiab tabelist Toyota (147), kes veebruaris oli seitsmes.
Langenud on Mazda (142 autot) -- veebruari kuuendalt kohalt märtsi seitsmendaks -- ning Honda, mis on 141 sõiduautoga kukkunud veebruari viiendalt kohalt märtsi kaheksandaks. Üheksas-kümnes on omavahel kohad vahetanud -- BMW 135 ja Mercedes 122 sõiduautoga.
Esimeses kvartalis registreeriti esmaselt 6150 sõiduautot, siia võib lisada, et TOP 10 autod moodustasid 78 protsenti kõikidest esmaregistreeritud sõiduautodest.
Veoautode esmaregistreerimiste kuus esimest olid märtsis Ford 128, Mercedes 75 ning Volvo 53 autoga. Need kolm marki on tabeli tipus samuti kolme kuu kokkuvõtetes, järgnevad Volkswagen, Scania ja Peugeot.
Märtsikuu kokkuvõtetes jagasid neljandat ja viiendat kohta Scania ning Sisu 31 veokiga ning kuuendal kohal oli Mazda kahekümne veoautoga.
Esimeses kvartalis registreeriti esmaselt 1332 veokit, TOP 6 moodustas sellest 69 protsenti. Bussidest oli märtsikuu vaieldamatu lemmik Volvo -- neid võeti esmaselt arvele 12, tilga tõrva lisab meepotti aga see, et kõik nad olid vanemad kui kümme aastat.
1. aprilli seisuga on Eesti autoregistris arvel 5419 mootorratast, 431 504 sõiduautot, 77 635 veoautot, 6382 bussi ja 33 579 haagist.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”