Tartu linnavalitsus on kalkuleerinud 4000 ruutmeetri suuruse hoone ehitusmaksumuseks 60 miljonit krooni. Pool ehituse kuludest on plaanis katta riiklike investeeringute programmist ja teine pool Tartu linna eelarvest. Tartu linnavalitsus pole veel arutanud, kui palju veekeskuse projekti realiseerimiseks kasutatakse linnaeelarve raha ja kui palju võetakse laenu.
Kultuuriministeeriumi asekantsleri Henn Vallimäe sõnul kahtlevad eksperdid, kas 60 miljoni krooniga on võimalik veekeskust ehitada. «Ehk hoonekarbi ja suure basseini,» arvab Vallimäe. «Lõbustuspark kui asja atraktiivsem pool jäägu eraettevõtluse kanda.»
«Oleme lubanud vee- ja tervisekeskuse 60 miljoni krooniga valmis ehitada,» ei tagane Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna sporditeenistuse juhataja Mati Tolmoff.
Sporditeenistus on prognoosinud veekeskuse maksimaalseks üheaegseks külastajate arvuks 300 inimest. Kui veekeskus on lahti kümme tundi päevas ning keskmiselt külastab keskust päevas 1000 inimest, teeb see 25kroonise piletihinna juures päevaseks piletimüügi tuluks 25 000 krooni.
Aastaseks maksimaalseks piletimüügi tuluks prognoosib sporditeenistus umbes 7,5 miljonit krooni. Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt ulatuvad veekeskuse ekspluatatsioonikulud aastas 5,5 miljoni kroonini.
Tervisekeskusse on kavandatud ujumisbassein (50x25 m) koos pealtvaatajate tribüüniga, õppebassein lastele, 700ruutmeetrine veelõbustuspark, saunad, kohvik jm.
Sellel nädalal kuulutab komisjon välja veekeskuse projekteerimiskonkursi võitja. Konkursist võtavad osa Tallinna firmad AS A-Grupp ja AS PIC Eesti ning Tartu firmad AS Tari ning AS Tartu Projekt.
Projekti aluseks on veekeskuse arhitektuurikonkursi võitjate Tarmo Teedumäe ja Urmas Luure võistlustöö «Sees». Projekteerimise lõpp ja ehituse algus on planeeritud oktoobriks. Vee- ja tervisekeskuse valmimise tähtaeg on september 2000.
Valga maavanem Rein Randver ütleb, et iga suurem ettevõtmine, mida Lõuna-Eesti regioonis tehakse, on teretulnud. «Milleks minna lustima Soome vee- ja lõbustusparkidesse, kui Tartu oma asuks tunduvalt lähemal,» räägib Randver.
Tartu turismifirma ASi Taisto Reisid projektijuhi Anne Valengi andmeil käis sellel sügisel ja talvel Soome populaarses vee- ja lõbustuspargis Serenas umbes 300 lõunaeestlast.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”