Kaardimaksed nõuavad kaubamajalt miljoneid

Oksaneni sõnul pole Eestis kasutusel olev maksesüsteem hea, sest näiteks Soomes ei pea Stockmanni kauplused kaardimakse pealt pangale protsente maksma. «Krediitkaardi pealt küll,» tunnistas Oksanen.

Oksanen ütles, et Eestis sõltub kaardimakse pealt pangale makstav protsent ostusummast. Tavaliselt on see 2--3 protsenti ostusummast. «Jääb vaid loota, et kui konkurents panganduses suureneb, muutub ka niisugune süsteem,» lausus Oksanen.

Tallinna Kaubamaja ASi finantsdirektor Urmo Vallner sõnas, et loomulikult on kaupmehe seisukohalt negatiivne, kui tuleb raha välja maksta. Samas ütles ta, et on nõus maksma selle eest, et kauplusel oleks sularahatoimingute riske vähem.

Vallneri kinnitusel varieerub kaarditehingult pangale makstav protsent. Kohaliku deebetkaardiga teostatud makse pealt võtab pank väiksemat protsenti kui välismaiste kaartide pealt, lausus finantsdirektor. Ta ütles, et ka Tallinna kaubamaja kulutused pangakaardiga sooritatud maksete eest on miljoneid kroone aastas. Täpset summat ei soovinud ta öelda.

Eks-kaubamaja juhi Ivo Orava sõnul on kaardiga sooritatud tehingult makstav protsent kauplusele lisakulutus. «Ma eeldan küll, et meie poes on pangale makstav protsent soodsaim,» ütles Orav.

Samas leidis Eks-kaubamaja juht, et kaarditehingud on kauplustele vajalikud, sest klientidel on kaardiga lihtsam maksta. «Pangale makstav protsent võiks siiski väiksem olla,» ütles Orav.

Hoiupanga makseterminaalide arendusjuhi Mati Käosaare sõnul võtab pank tasu tehingu töötlemise eest. «Protsent konkreetsele poele sõltub enamasti poe käibest,» lausus Käosaar.

Käosaare sõnul teenib pank kaarditehingutelt makstavatest protsentidest väga vähe kasumit, mis ei ulatu miljonitesse kroonidesse. «Investeeringud tehnikasse on suured,» põhjendas Käosaar pangakaarditehingutelt maksu kasseerimist.