Vene turg on täielikult põhja alt kaotanud

Kartused Aasia majanduskriisi uue laine ees viisid teisipäeval USA aktsiad kiirele langusele. Dow kukkus nädala esimesel börsipäeval (esmaspäeval olid Ühendriikide turud pühade tõttu suletud) 150,71 punkti ehk 1,6 protsendi võrra. Investorid käsitlesid turvainstrumentidena eelkõige dollarit ja võlakirju, aktsiate suhtes oldi ettevaatlikud, sest kardeti, et Aasia kriis mõjub halvasti ka USA ettevõtete majandustulemustele. Muret tekitab ka tugev dollar. Langev jeen võib lumepalliefektina mõjuda Kagu-Aasia teistele valuutadele ja põhjustada taas regioonis ebastabiilsust. Nädala teisel poolel ei suutnud Wall Street ennast koguda ning Dow lõpetas nädala 250 punkti juures ehk 2,68 protsendi võrra eelmisest nädalast madalamal.

Kui teised aktsiaturud näitasid nädala algul juba langustendentse, siis Stockholm põrutas ikka ülespoole. esmaspäevane börsipäev lõpetati uuel rekordtasemel -- 3712,52 punkti. Kuna USA ja Suurbritannia turud olid pühade tõttu suletud, olid aktiivsed eelkõige kohalikud portfellihaldurid, mistõttu jäid käibed tavalisest lahjemaks.

Taset suudeti hoida veel ka teisipäeval ja alles kolmapäeval tuli kaheprotsendiline korrektsioon. Langust jätkus veel neljapäevaks ning reedel asusid aktsiad taas tõusuteele. Vedajateks olid Erikson ning metsandussektor. Tugevenemist näitab ka autotööstus. Volvo tõusis juba enne luksussedaani S80 neljapäevast esitlust. Reedel võeti välja kasumeid.

Venemaa rubla surve ja aktsiahindade languse tõttu kannatas Helsingi börs teistest Euroopa aktsiaturgudest enam. Suurimad langejad olid kolmapäeval ja neljapäeval, mil börsiindeks kukkus vastavalt 2,15 ja 1,41% , metsandus ja telekommunikatsioonid.

Viimasele oli rõõmustav uudis teleoperaatorfirma Helsingin Puhelin teade plaanitavast aktsiaemissioonist. Investorid reageerisid aktsiate likviidsuse suurendamisele elevusega, mis viis üles ka regionaalsed telefonsideoperaatorid. Pärast pikka tõusu toimunud korrektsiooni vaadatakse käesoleva nädala poole optimistlikult ning analüütikute arvates on aktsiaturu uued kõrgused käegakatsutavad. Mõõnaperiood olevat läbi.

Venemaa finantsturud said möödunud nädalal tõeliste vapustuste osaliseks. Ajendatuna seni veel riigi omanduses oleva Rosnefti erastamise läbikukkumisest kukkus Vene kauplemissüsteemi RTS-indeks kolmapäeval 10,55 protsenti, seega alla 200 punkti taseme. Keskpank oli rubla devalveerimise vältimiseks sunnitud refinantseerimismäära kolmekordseks tõstma (seniselt 50 protsendilt 150ni). Uudised presidendi ja valitsuse läbirääkimistest suurriikide ning rahvusvahelise valuutafondiga andsid neljapäevaks investoritele lootust ning RTS tõusis korraks isegi üle 200 punkti, kuid seda vaid hetkeks. Nädalaga kukkus RTS-indeks 15,14 protsenti. Esialgu vaid räägiti saabuvast rahast, reaalsed rahavood jäävad lähemasse või kaugemasse tulevikku.

Juba pikemat aega kestnud Läti börsi kiire langus jätkus ka eelmisel nädalal. Seniste probleemidele Läti-Vene suhetes, milles on nähtud Riia börsi üldise languse peamist põhjust, lisandusid naabrite (Eesti ja Vene) 15protsendilised kukkumised. Ei tea, kas lätlastel on põhi saavutatud, sest sealne «miinus viis» on naabritega võrreldes lausa positiivne uudis. Selle eest, et lätlastel läks üldise paanika taustal suhteliselt hästi, hoolitses Unibanka ja nädala viimasel päeval Balta Kindlustus. Turuliider pidurdas üldist kiiret langust kaheksasantiimise tõusuga. Balta tõusis reedel sealse turu mõistes hiiglasliku 286 000-latise käibega 13,24 protsenti. Läti ajakirjanduse andmetel müüs Zemes Banka oma osaluse Eesti Hoiupangale ja Läti Bastions-Grupile.

Ainukese lähiümbruse börsina tõusis möödunud nädalal Vilnius. Litin-A indeks, mis kõikus 1700 punkti taseme ümber, peegeldades üldist ilma kindla suunata liikumist, tõusis nädala jooksul 0,74 punkti ehk 0,04 protsenti. Üldine arenevate turgude suur kukkumine Leedut nii valusalt kui Eestit ei tabanud, sest välisinvestorite osatähtsus on seal väiksem. Üldise halluse hulgas paistis silma Balti laevaremonditehas, mis tõusis kahe päevaga 25%. Pikemas perspektiivis positiivseks uudiseks on kindlasti Vilniuse börsi otsus vähendada noteeritavate ettevõtete nimekirja 700 võrra. See suurendab aktsiate likviidsust, kuid olulisem on börsi töömahu vähendamine, sest niivõrd suure hulga ettevõtete majandustulemuste läbivaatamine on mahukas.