Kuidas teie saite sellest tehingust teada?

Teada sain ma sellest siis, kui sellest kir-jutati 1996. aastal ajalehtedes. Mulle pakkus huvi, kas sellised asjad läksid läbi ka Põhja-Eesti Panga järelevalvenõukogust. Sirvisin kõik järelevalvenõukogu protokollid läbi. Kuni 1994. aasta lõpuni ei tegelenud nõukogu laenuportfelliga ja suure raha liikumisega. Laenuportfelli vastu hakkasime huvi tundma siis, kui selgus, et PEPil oli raskusi Koit Kaaristule ja ka Tiiu Silvesele väljastatud laenuga. Siis me 1994. aasta teisel poolel võtsime vastu otsuse, et kõigist laenudest, mis on üle 25 või 30 miljoni krooni, ma täpselt seda numbrit ei mäleta, peaks olema teavitatud ka nõukogu.

PEP oli tekkinud kahe tegevuse lõpetanud panga ühendamisel ja nendest kahest pangast tuli üle väga palju halbu laene. Meie olime nende halbade laenudega kõige rohkem hädas ja jälgisime, et neid ilma põhjuseta ei kustutataks. Kui nägime, et pank annab välja ka selliseid laene, mida ei ole võimalik tagasi saada, alles siis võtsime järelevalvenõukogus vastu otsuse, et hakkame tegelema ka väljastatavate laenudega.

Küsite niivõrd pika habemega asja, et ausalt öeldes mina küll ei mäleta, kuidas ma sellest tehingust teada sain.

See oli umbes samamoodi, nagu oli siin see Andres Tarandi joobeseisundi juhtum. Kõik rääkisid, ajakirjanikud kaasa arvatud, aga keegi ei julgenud sõtta minna. Eks siis keegi pidi lõpuks minema. Paistab, et midagi on kahtlustes tõsi, midagi on ikkagi kadunud.

Sellest nn 10 miljoni USA dollari tehin-gust kuulsin nagu iga teine Eesti Vabariigi kodanik ajakirjanduse kaudu. Ilmselt tolleaegne PEPi juhtkond ei pidanud vajalikuks nõukogu sellest tehingust informeerida.

Sellel ajal oli PEPis ka teine sarnane asi. Nimelt Koit Kaaristu projekt, millest samuti nõukogu ei informeeritud. Minu jaoks on see täiesti arusaamatu, et kaks nii suurt tehingut otsustati kuskil kabinetivaikuses.

Tegemist on väga suures ulatuses rahvusvahelise pettusega. Sellist tüüpi projekte oli teisigi ja ka praegu käivad inimesed kogu maailmast ringi ning üritavad kergeusklikelt ametnikelt välja petta suuri summasid.

Arvan, et nii suur raha ei saa jälge jätmata kuhugi kaduda. Päris kindlasti on olemas konkreetsed vastutajad.

Ma muidugi loodan, et kolleeg Siim Kallas ei ole otseselt selle pahatahtliku aktsiooniga seotud. Kindlasti on aga olemas vastutajad, kes uurimise käigus on ilmselt väga üheselt tuvastatavad.