Valitsus oleks saanud Maapanka päästa, kui oleks eraldanud raha panga aktsiaemissiooni toetuseks. Esimese sammuna oleks riik pidanud Maapanka paigutama 15 miljonit krooni.
Äripäeval on hea meel, et valitsus langetas õige otsuse ja loobus Maapanga aktsiaemissioonis osalemisest.
Riigi ülesanne ei ole ettevõtlusega tegeleda ja maksude abil inimestelt kokku korjatud raha ei tohi mitte mingil juhul kasutada kahjumiga töötava eraettevõtte vee peal hoidmiseks.
Kui riik oleks liitunud Maapanga omanikeringiga, siis oleks see tähendanud miljonite kroonide pikaajalist külmutamist või halvemal, kuid tõenäolisemal juhul selle raha kaotamist.
Maapanga põhjamineku üks põhjus oligi see, et panga juhid ja aktsionärid ei vastutanud oma tegevuse eest. Kui pangal tekkisid raskused, siis leidus ikka keegi, kes panga halvimast välja tõi ja krahhi edasi lükkas.
Päästerõnga on Maapangale visanud EBRD, Hüvitusfond, põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fond. Nagu sellest loetelust näha võib, on riik oma fondide kaudu mitmes Maapanga päästeoperatsioonis osalenud.
Kõigi nende turgutamiste tulemus oli see, et osa Maapanga aktsionäre ei jätnud oskuste puudumisele vaatamata jonni iga hinna eest pangandusega tegeleda. Selline peaga vastu seina jooksmine tekitab nüüd Maapanga klientidele palju ebameeldivusi ja võib neile kalliks maksma minna.
Kui aktsionärid oleksid võtnud kuulda Äripäeva soovitust ja aasta või poolteist varem mõne suurema pangaga liitunud, siis oleks Maapank kadunud klientidele palju valutumalt. Kindlasti oleks sellest kasu saanud ka aktsionärid.
Maapanga majandusraskustes on süüdi panga aktsionärid ning tegevjuhtkond ja ei ole õige, et riik nende vead kinni maksab.
Olnut aga olematuks ei tee ja sellepärast on toimetusel väga hea meel, et valitsus oma seni tehtud vigu ei korranud ja loobus Maapanga abistamisest. Päästmine oleks tähendanud agoonia pikendamist.
Muidugi võib meile vastu vaielda ja öelda, et näiteks viimase majanduskriisi ajal Soomes aitas riik panku finantsiliselt. Olukord oli aga teine. Soomes läks alla kogu majandus ja tõsises kriisis olid kõik pangad. Eestis on seni krahh tabanud ainult ühte panka.
Maapank tuleb lasta pankrotti ning niipalju võlanõudeid saab rahuldada, kuipalju on pangal vara.
On selge, et Maapanga kliendid kogu oma rahast ilma ei jää, kuid raha tagasisaamine võtab kaua aega.
Seotud lood
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.