FT: Euroopa tahaks Trumpile Ukrainas pakkuda diili, üksmeelt diili suhtes ei ole

Olaf Scholzi kannatus katkes. Kui Euroopa Liidu juhid tulid eelmisel nädalal kokku, et arutada viise Ukraina jätkuva toetamise saavutamiseks pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja, läks Saksamaa liidukantsler endast välja, kui idee, mille ta oli juba korduvalt maha laitnud, taas kord letti löödi.

Möödunud kolmapäeva õhtul NATO peasekretäri Mark Rutte Brüsseli kodus toimunud kokkusaamisel pakkus Poola president Andrzej Duda, et EL võiks konfiskeerida ja kasutusele võtta 260 miljardi euro väärtuses Vene varasid, mis on Euroopa finantsasutustes külmutatud – seda mõtet on varem toetanud USA ja Ühendkuningriik, kuid maha laitnud riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia.

„Te ei saa aru, kuidas see mõjutaks meie finantsturgude stabiilsust,“ kärkis Scholz üle laua Duda peale, ehmatades sellega teisi kohal viibinud riigijuhte, räägivad kolm diskussiooniga kursis olevat inimest. „Te isegi ei kasuta eurot!“

Ukraina ja selle Euroopa liitlaste jaoks on kätte jõudmas otsustava tähtsusega nädalad. Trump on korduvalt öelnud, et teeb pärast seda, kui on 20. jaanuaril ametisse astunud, sõjale „ühe päevaga“ lõpu, samas kui Vladimir Putinil ei tundu asjaga sugugi samavõrd kiiret olevat. Trumpi ja tema toetajate retoorika valimiskampaania ajal on jätnud mulje, et ta võib püüda sundida Ukrainat soostuma rahuleppega, mis on tugevalt Moskva poole kaldu, või Kiievi sootuks hüljata.

Esimesed valimiste-järgsed jutuajamised Trumpi ja tema tiimiga on süstinud eurooplastesse lootust, et tema mõtlemist on endiselt võimalik mõjutada. Omavahel ei suuda nad aga jõuda kokkuleppele mitte üksnes Kiievile antava finants- ja sõjalise abi suurendamises, vaid ka küsimuses, kuidas muuta ükskõik milline tulevane rahulepe püsivaks, vajadusel omapoolsete kaitsegarantiide abil.

Kaalul on tohutu palju. Küsimus pole ainult Ukraina suveräänsuses ja iseseisvuses, vaid ka Euroopa enda pikaajalistes julgeolekualastes huvides.