Baltimaade kõrgeimal mäetipul asuv 1939. aastal ehitatud vaatetorn on Haanja valla bilansis alates 1992. aastast. Vald on vaatetorni rendile andnud Võrumaa muuseumile, kuid kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluv muuseum ei suuda ehitist korralikult remontida.
«Vald ei taha vaatetorni müügi pealt teenida, vaid soovib leida investorit, kes investeeriks lühikese aja jooksul torni 10--15 miljonit krooni,» ütles Haanja vallavanem Jüri Gotmans. Vald soovib vaatetornis näha klaaslifti, mis viiks turistid vaatetorni tippu, korralikke aknaid ja varisemisele vastupidavaid seinu.
Merepinnast 317,6 meetri kõrguseni küündiva Suure Munamäe tipus asuva 29 meetri kõrguse vaatetorni bilansiline väärtus on vaid 2557 krooni.
Gotmansi sõnul on torni taasriigistamiseks läbirääkimisi peetud keskkonnaministeeriumiga, kuid pole jõutud konkreetsete investeerimiskokkulepeteni. Ministeeriumi loobumise korral nähakse ette võimalust müüa torn erainvestorile.
«Ministeerium on selgelt väljendanud oma huvi vaatetorni taasriigistamise suhtes,» ütles keskkonnaministeeriumi loodushoiutalituse juhataja Tiit Randla. Tema sõnul lülitaks ministeerium vaatetorni Haanja looduspargi koosseisu, remondiks ehitise ja korraldaks seal temaatilisi näitusi.
Võrumaa muuseumi direktriss Siiri Toomik on seisukohal, et vaatetorni ei tohiks mingil juhul erakätesse müüa. «Investor tahab ju teenida ja võib pileti hinna kõrgeks muuta või oma suva järgi torni üldse kinni panna,» ütles Toomik.
Põlva ettevõtja Margus Timmo väitis, et eraettevõtjail on küll huvi vaatetorni erastamise vastu, kuid vaevalt soovib keegi sinna 15 miljonit krooni investeerida.
Muuseumi külastas mullu 32 000 inimest ja pileti hind oli lastele 4 krooni ning täiskasvanuile 8 krooni. Piletimüügitulust sai vald endale 5%.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”