Kolmapäeva õhtul tegi väärtpaberite keskdepositooriumi nõukogu Hoiupangale ettekirjutuse, mis kohustab panka Hoiupanga Töötajate ASi väärtpaberikontole tagasi kandma 6 miljonit Hoiupanga aktsiat, mille pank eelmisel kuul omavoliliselt oma kontole kandis.
Hoiupanga juhatuse esimees Üllar Jaaksoo ütles, et panga juhtkond pole veel otsustanud, kuidas keskdepositooriumi nõukogu ettekirjutusele reageerida. Ta väitis, et kuulis ettekirjutusest alles kolmapäeva õhtul kodus televiisorit vaadates ja pole seetõttu jõudnud selle kohta oma seisukohta kujundada.
Väärtpaberite keskdepositooriumi nõukogu värske esimees, Tallinna Panga depositooriumi teenuste osakonna juhataja Rein Parelo ütles, et ta peab Hoiupangale tehtud ettekirjutust põhimõttelise tähtsusega otsuseks. Kontohaldur ei tohi tegutseda ilma konto valdaja loata, tõdes Parelo. Ta lisas, et kui Hoiupank keeldub ettekirjutust täitmast, tuleb keskdepositooriumi nõukogu selle küsimuse juurde tagasi järgmisel nädalal.
Hoiupanga endine peajurist, Hoiupanga Töötajate ASi ainuomanik Marcel Vichmann ütles, et ka temal puudub info, kuidas Hoiupank kavatseb aktsiatega toimida. «Õhtul lähen uurin, kas aktsiad on tagasi kantud,» kommenteeris Vichmann.
Vichmann lisas, et hagiavaldus nõudega aktsiad Hoiupanga Töötajate ASi kontole tagastada on tal juba ammu valmis kirjutatud. «Lootsin seni, et Hoiupank aktsiad ilma kohtu sekkumiseta tagastab,» põhjendas ta hagi mitteesitamist.
Väärtpaberite keskdepositooriumi reeglite kohaselt on depositooriumi ettekirjutused kontohalduritele kohustuslikud.
Kui Hoiupank kontohaldurina ettekirjutust ei täida, võimaldab reeglite kogu määrata Hoiupangale uue karistuse -- hoiatuse, leppetrahvi, kontohalduri staatuse peatamise või tühistamise.
Rein Parelo lisas, et väärtpaberite keskdepositooriumi nõukogu tegi depositooriumi juhatusele ülesandeks küsida täiendavat juriidilist nõu võimalike vigade vältimiseks.
Äripäevale teadaolevalt on väärtpaberite keskdepositoorium sõlminud õigusabilepingu advokaadibürooga Raidla & Partnerid.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”