Seadusemuudatustes on täpselt esitatud piraatkoopia definitsioon, mille puudumine on seni politsei ja kohtu tegevust raskendanud, rääkis kultuuriminister Jaak Allik.
Sügisel riigikogusse minev seaduseelnõu sätestab juriidilise isiku kriminaalvastutusele võtmise -- piraatkauba vahendajat saab trahvida kuni 500 000 krooniga, füüsilise isiku puhul võib karistus piraatkoopia valmistamise eest olla rahatrahv või vabadusekaotus kuni kolm aastat, vahendamise eest rahatrahv või vabadusekaotus kuni üks aasta.
Arvutitarkvara puhul võib piraattoodangu osa ekspertide hinnangul olla Eestis kuni 90%, videokassettide puhul 80% ja audiokassettide ning CD-plaatide puhul umbes 75%.
Keskkriminaalpolitsei direktor Eero Kosk sõnas, et mõjusaim vahend piraattoodanguga kauplejale on kauba sundvõõrandamine. Politsei plaanib piraatide avastamiseks luua vihjetelefoni.
Viimase viie kuuga on likvideeritud üle 30 000 audio- ja videokasseti ning arvutitarkvarakandja. Eelnevatel aastatel on see arv ulatunud vaid sadadeni.
Autorite ühingu tegevdirektori Kalev Rattuse sõnul on huvitav jälgida poliitikute reaktsiooni eelnõu arutamisel, sest piraatkaubanduses on kaubanduslik huvi mitmetel gruppidel.
Seotud lood
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.