Hävitav pauk ärimeeste mainele

Mait Metsamaa on senini oma Tabasalu tee surmasõitu kommenteerinud peaasjalikult nõnda, et tee oli tühi, vihma sadas ning siis äkki käis pauk. See pauk surmas kaks inimest ning andis kabjahoobi Metsamaa juba niigi allpool arvestust olnud mainele. Kuid paugu said peale otseste ohvrite ja nende lähedaste veel mitmed ettevõtted ning laiemalt võttes kogu ettevõtjaskond.

Meedias on Metsamaa juhtumit valgustades kasutatud tema puhul kõige sagedamini epiteeti ärimees. Vähem kasutatakse selliseid tiitleid nagu keskerakondlane, endine Tallinna abilinnapea, ajakirjanikuga mullivannis poseerimisega kuulsaks saanud ärikas jms.

Juba on ajakirjanduses põhjalikult kommenteeritud seika, et Eestis on tekkinud rikaste ärimeeste kiht, kes võivad peale muu osta endale ka tavakodanikest võrratult suuremat turvalisust luksusliku auto või suletud elamurajooni näol. Metsamaa avarii on hõõgvele puhunud meie varakapitalistlikus ühiskonnas seni suhteliselt vaoshoituna püsinud klassiviha, mis nüüd paratamatult laieneb kõigi töökate ja edukate ärimeeste suunas.

Kuvand, mis Metsamaa tõusikliku ja inimeludest mittehooliva elustiili tõttu ärimeestest laiemas avalikkuses kipub kinnistuma, on järgmine. Ettevõtjad (siin ei erista tavakodanik kahjuks ausaid ärimehi kahtlastest ärikatest) on kõik ühed egomaniakid, kes püüavad oma varandust igal võimalusel mogrimärdiliku ülbusega kõigile vähemedukatele eksponeerida. Ning maanteedel oma limusiinides teistest rahvaautodest sõna otseses mõttes ülesõitmine on üks sellise hoiaku väljundeid.

Isiklikult arvan, et hea auto on ettevõtjale, kes tihedalt nt Tartu või Riia vahet pendeldab, hädavajalik töövahend. Kuid tihtipeale -- olgem ausad -- on mõne meie tippjuhi ametiauto tõepoolest mõttetult kallis lelu, millega konkurentide ees poosetada või oma komplekse välja elada. Avalik arvamus on üsna ühemõtteliselt paika pannud ärimehed, kes meie oludes on endale soetanud Ferrari, Jaguari või mõne muu hirmkalli kaasaegse autotööstuse tippsaavutuse. Kuid ka kõik viimaste seeriate Mercedeste, Lexuste, Audide ja Volvode omanikud peavad arvestama sellega, et nende möödasõidul pead keeravate jalakäijate silmist ei kuma mitte varakapitalistlik tunnustus, vaid proletaarne põlgus.

Juba võib ka nimetada esimesi ettevõtteid, kelle mainet Metsamaa surmasõit on otseselt kajustanud. Kõigepealt turvafirma ESS, kes oli Metsamaale kui VIP-kliendile müünud oma firma seeria autonumbri ehk teisiti öeldes osa oma imagost (mis allilma silmis on tõlgendatav ka kui katus).

Muide, tähelepanuväärne on ka Metsamaa valitud numbrikombinatsioon -- 666 -- mis on üldiselt tuntud kui satanistide kultusnumber. Kuigi ESS on avalikult teatanud Metsamaalt numbri tagasivõtmisest, ei tunne tõenäoliselt praegu mitmed teised ESSi VIP-kliendid ennast kuigi hästi ning võivad ise antud seeria numbritest loobuda (võrdluseks kunagi tippametnike puhul kurikuulsuse omandanud AAA-seeria numbrimärgid).

Teisteks otsese löögi saajateks on ilmselt kõik luksusautode omanikud. Arvan, et nii nagu pärast Pala katastroofi võttis liikluspolitsei eriti terava kontrolli alla kõik raskeveosõidukid, hakkavad

liikluspatrullid sel suvel täie rangusega karistama kõiki luksusautode roolis vähegi kiirust ületavaid juhte. Samal ajal, kui rahvaautode suhtes säilib liberaalne hoiak kuni kümnekilomeetrisel piirkiiruse ületamisel.

Ning kolmandaks saavad ehk otsese löögi ka Metsamaa enda ettevõtted. Kui käib tuline diskussioon selle üle, kas meie õbluke õigussüsteem suudab vastu seista Metsamaa rahale, siis ei ole minu meelest sugugi kahetsusväärne, kui need rahaallikad lõplikult kokku kuivavad.

Mina igatahes ei kavatse reisida Baltic Toursi vahendusel ega külasta enam Carina restorani. Suhtekorraldusteenus või osalus mingis Metsamaa kinnisvaradiilis on ju välistatud niikuinii.