• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 10.01.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Alkoholi ringkäik Eesti ja Soome vahel kiireneb

Soome ostuturistide kaubakärukesed täituvad tulevikus Koffi õlle ja Primalco kange alkoholiga, mis pööratakse Eestist Soome tagasi. Niisugune stsenaarium on täiesti võimalik Liviko aktsiate müügi tõttu Soome riiklikule alkoholitootjale Primalco. Viinapõletamine võib Eestis lõppeda ja siirduda Soome, samamoodi nagu Swedish Match, praegune Austria Tabak, viis sigarettide tootmise Eestist välja.
Äripäev on seisukohal, et Eesti ei pea muretsema viinavabrikute soomlaste kätte mineku, vaid salaalkoholiga võitlemise ja aktsiisi kättesaamise pärast.
Tegelikult on alkoholiäris kõige suuremad summad need, mis on seotud maksudega, eelkõige aktsiisi ja käibemaksuga. Ja need rahad korjab rüübatud sõõmu pealt iga riik oma kukrusse -- muidugi, kui ta hästi funktsioneerib --, hoolimata sellest, kus vägijook on valmistatud.
Kui vohab salaalkohol, maksud ei laeku, kodanike tervis saab kannatada viina solkimise tõttu, seadustatakse isegi puskariajamine, ei lohuta meid teadmine, et kõik need joogid toodetakse siinsamas Eestis. Samahästi võiks salaalkohol olla tehtud ka Soomes, ükskõik kus, vahet pole.
Piirituse tootmiskulud on madalad, ehk annab ettekujutuse nõukogudeaegne tootmishind: 59 kopikat liiter. Ja tegemist oli kvaliteetse toidupiiritusega Ekstra, mis oli omahinnaga ette nähtud, tõsi küll, puhastusvahendiks. Seega piirituse tootmine iseenesest suurt kasu ei anna, tulu toob ikkagi alkoholi seaduslik müük.
Samuti ei taga alkoholi tootmine suurt tööhõivet, mille kaotuse pärast muret tunda -- liinid on moderniseeritud ja töökäsi pole nende ümber palju vaja.
Huvitav on märkida, et Koffi õlle nn looduse ringkäigu kõrvale tekiks sel juhul täpselt analoogiline viinaring. Primalcos toodetud kangem kraam veetakse laiali Eesti kauplustesse, kus see maksab madalama aktsiisi tõttu vähem kui Soomes. Ülelahe ostuturist korjab aga oma käru normijärgselt täis ja viib märjukese Soome tagasi.
Ja mis meil sellest, Eesti saab maksud ja kaubakäibe, laevad, bussid ja taksod reisijakilomeetrid. Puhtalt Eesti probleem on aga endiselt -- hoolimata Livikost või Primalcost -- võitlus salaviinaga.
Eelnev stsenaarium ei arvestanud eestlaste enesetundega, piirituse ajamise ja vedamise traditsioonidega. Need on olnud tõepoolest pikad. Läks ju esimese iseseisvuse ajal piiritus paatidega just Soome ja seda maksuvabalt, salaalkoholina.
Ehk kannatame ära ka ajalooratta pöördumise, sest majanduslikus mõttes ei ole sel suurt tähtsust. Tuntud ja tunnustatud margid -- torupillimees, vanake ja kukk kännul -- jäävad alles niikuinii.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele