Korgid näppavad loto raha

Ostjate peibutamine võimaliku loosiõnnega on muutunud firmade seas ülipopulaarseks nipiks. Jookide, telerite, ajalehtede ja mobiiltelefonide reklaamid ei rõhu enam pakutavate toodete headusele, vaid ostjate võiduhimule. Võita saab nii kaugeid reise ja luksuslikke autosid kui ka lihtsalt raha.

Sageli loosikampaaniaid korraldava Coca Cola Jookide ASi avalike suhete juhi Kadre Vaigu sõnul suurendavad kliendimängud limonaadide läbimüüki ja toovad tarbijaid kauplustesse.

«Korraldame neid pidevalt,» räägib Vaik.

Viimane suurem kampaania toimus möödunud suvel, kui ostjad said kokku panna korkide all leiduvaid sõnu ja võita Coca-Cola meeneid.

Sellised reklaaminipid valmistavad aga tõsist meelehärmi lotofirmadele, sest kiirloteriide läbimüük kahaneb võrdeliselt tarbijamängude arvu kasvuga. Nii õnnestus mullu kiirloteriisid müüa vaid 35 miljoni krooni eest, mis on kolmandiku võrra vähem kui 1998. aastal ning üle kahe korra vähem kui 1997. aastal.

«Tõenäoliselt mõjutavad käibe langust ka teised tegurid, aga täiesti selgelt on näha seost kiirloteriide läbimüügi languse ja igasugu kaubanduslike loosimiste hulga kasvu vahel,» tunnistab Eesti Loto peadirektor Sven Kolga. «Inimesed mängivad lotot harvem, sest saavad põneva elamuse ka igapäevaste tarbekaupade ostmisel.»

Lotofirmad seab halvemasse olukorda iga müüdud pileti pealt tasutav soolane hasartmängumaks, mida peaksid maksma kõik loteriikorraldajad. Praegune loteriiseadus võimaldab aga kaubandusettevõtetel sellest mööda hiilida, kui nad ütlevad, et nende üritus pole loterii, vaid tarbimismäng.

Nii jääb riigil saamata miljoneid kroone maksu, sellest kaotavad omakorda kultuur, sport ja haridus, mille edendamiseks loteriidelt makstav lõiv minema peaks.

Kliendimänge reguleeriva seaduse puudumine jätab kaitseta ka hallile argipäevale vaheldust pakkuvate mängudega kaasa mineva tarbija. Kui lotofirmade korraldatavatele mängudele seab seadus täpsed ettekirjutused mängu läbiviimise ja auhindade jagamise kohta, siis kliendimängudel sellised reeglid puuduvad. Nõnda levivad kahtlused, et lubatud auhindu polegi olemas või jagatakse need firmajuhtide sugulastele-sõpradele.

«On küll juhtunud, et inimesi on eksitatud,» nendib tarbijakaitseameti direktori asetäitja Enn-Toivo Annuk. Ta meenutab paari aasta tagust juhtumit, kus hulk inimesi sai rõõmsa teate: «Olete võitnud auto.» Autot küsima läinud õnnelikele inimestele selgitati, et nemad on lihtsalt koos sadade teistega pääsenud auto loosimise finaali.

«Aga eks kahtlasi asju ole olnud ka hiljem,» räägib Annuk. Tema sõnul on tarbijakaitseametil petta saanud inimeste kaitseks raske midagi teha, sest seadus ei määratle kaubanduslike loosimiste läbiviimise korda.

Peagi peaks seadusetühimik kaduma, sest väljatöötamisel on uus loteriiseaduse eelnõu. See defineerib eraldi kaubanduslikud loteriid ja võimaldab neid kontrollida, selgitab rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik.